Keelehooldel, õigekeelsusel oli eriline roll, sest hooldatud ja valvatud emakeel pidas paremini vastu hiilivale vene keele mõjule - kroonukeele, võõrapärase lauseehituse ja laensõnade survele. Võimalikud muutused kirjakeeles, näiteks kõnekeele survel, olid peaaegu välistatud.

Et keel on mõtteviis, usuti üldiselt ja eesti meele püsimist nähti eesti keeles. Tulevikus terendas ju hirmutav olukord, kus räägitakse küll omas keeles, aga mõte liigub vene vaimu laineil.

Nüüd teadvustatakse inglise keele survet, aga ohuks kaunile emakeelele on ka kirjaliku vormi võtnud kõnekeel ehk ohjeldamatu võrgukeel. Võiks ju arvata, et tänased avalikud keeleväitlused on vaid keeleinspektorite võitlus keelelõtvusega, kuid kuna Eesti on vaba, siis pole neil suuremat poliitilist mõõdet. Vähemalt ei survesta eesti keelt mingi okupant ega kolonisaator. Lodevusega tuleb ikka võidelda, kuid praegused muutused keeles ei tähenda enam võõrvõimu vaimset aktsepteerimist. Võitlus käib justkui sisevaenlasega.

Eile algas ja täna lõpeb Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna asutamise 20. aastapäeva konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa".

Eestlased, sakslased, ungarlased, soomlased, lätlased on tulnud kokku, et rääkida sellest, kuidas säilitada oma keelt elavana - kõne- ja kirjakeele kõrval riigikeelena ja teaduskeelena.

Selge, et need küsimused väljuvad keeleteaduse piiridest ja ikkagi tegeleb keelehoole suure poliitikaga, domineerivate keelte surve ja voliga.

Muretsedes oma emakeele saatuse pärast, mõtlevad inimesed oma rahvaste ja riikide saatusest. See võib tunduda marginaalne mure, kuid midagi on õhus. Kas Euroopa Liidu hämarus ja läbipaistmatus mitteekspertidele tekitab inimestes sama palju õõnsat kõhutunnet ja jõuetust kui kunagine nõukogulik määramatus ja vägivald?

Teadvustades Euroopa Liidu ja globaalsete korporatsioonide võimu erinevust okupatsioonivõimust, on väikerahvad ärevil. Meie mõtlemist suunavad täna hiilivalt üleilmsed ärihuvid (moe, reklaami kaudu) ja ka Euroopa bürokraatia ning vastav mõtteviis ning keelekasutus (riikluse kaudu).

Raha ja mõnu tõotavate rahavoogudega pole ju isu võidelda. Aga sisimas on tõrge: rahvuslik identiteet on ohus. Kokakoola maitseb, aga õige eestlane jooks kodumaist naabrimehe tehtud kalja.

Euroopa toimimine ja globaalsed majandusprotsessid on väikesele inimesele hoomamatud, kaasarääkimine neis nõuab täna erialateadmisi. Nii seisame taas partisanirindena oma emakeele eest ja võimukeelte vastu, sest sellest sõjast me saame aru. Mis siis, et tegelik kuri on mujal. Omal ajal seisime puhta emakeele eest, kuigi tegelikult tahtsime Eesti Vabariiki. Nüüd oleme käpukil hoopis keerulisema võimumaailma ees. Ei jää jälle üle muud kui trotslik keelevastupanu.