EE nr 47 Saku õlu… otse Klaipedast?
Ma pole kunagi rääkinud Balti õlletehaste liitmisest füüsilises mõttes ega mõne konkreetse tehase sulgemisest. Ma pole ka vihjanud ühegi tootmisliini sulgemisele. Liitmisest kõneldes pidasin silmas, et kõnealused õlletehased on juba liitunud üheks BBH piirkondlikuks juhtimisüksuseks, mis on BBH Baltic ja mille eesmärk on luua sünergiat rahvusvaheliste (Baltikumi) brändide tootmisega.
Nii näiteks toodab üks tehas vett pooleliitrises, teine 1,5-liitrises taaras, sama on siidriga. Gaasilist vett võidakse toota ühes riigis ja sama brändi gaseerimata vett teises. Sel viisil on võimalik saavutada eri toodanguliinide hoopis suurem efektiivsus ja mõistagi kavatseme me taolist sünergiat tulevikus veelgi paremini ära kasutada. Kummatigi hindab enamik turge õlle puhul just selle kohalikku/rahvuslikku päritolu ja Eesti õlut tuleb veel pikka aega toota ikkagi Eestis.
Eri riikides kehtivate juriidiliste tingimuste tõttu moodustavad kõik kolm BBH Balticule kuuluvat õlletehast – Saku, Aldaris ja Svyturys-Utenos Alus – eraldi juriidilised isikud oma täievoliliste juhtkondadega, kes annavad aru BBH Balticu peadirektorile. Tehased asuvad praegu ja ka edaspidi kõigis kolmes riigis ja olulisemaid õllemarke toodetakse edaspidigi kõigil kolmel maal. Kõiki Saku õllemarke toodetakse ka praegu Sakus. Lisaks villib ainsat purgiliini omav Saku tehas purkidesse Läti ja Leedu turule mõeldud neis riikides toodetud õlut.
Läbimüügi pideva suurenemise tõttu on kõik meie tootmisliinid piisavalt koormatud ja pole mingit põhjust rääkida tootmismahtude või tööjõu vähendamisest.
Loodetavasti aitab see selgitus hajutada võimalikud eksiarusaamad.
Tervitades
Christian Ramm-Schmidt
BBH peadirektor
Visa eelarvamus
EE nr 47 Sellest, mis ei juhtu; Korteriturul läheb kõik kaubaks!
Neis lugudes hakkas silma 2 Lasnamäe-teemalist lauset: “Lasnamäe ja Ida-Virumaa elavad oma elu, vaatavad PBKd, loevad MK Estonijat, käivad oma turgudel, oma koolides ja tehastes ega taha eesti keeles geograafiat õppida” ning “isegi Lasnamäel, kuhu ükski mõistlik inimene elama ei lähe, käib praegu väga vilgas korteriäri”.
Tahaks öelda teile, et siin Lasnamäel elab siiski päris palju mõistlikke inimesi, meil on siin olemas isegi eesti koolid ja lasteaiad, vaadatakse nii Eesti kanaleid kui ka Artet või Soome kanaleid.
Kahjuks ei teagi ma, mis on PBK. Samuti kuulun mina isiklikult selle null protsendi Eesti elanike hulka, kellel on tellitud Sirp, aga ka Ekspress. Meil on siin juba mitu Selverit ja Rimi ja riideid võib isegi Seppäläst või A&Gst osta. Ja müüjad suudavad ostjatega eesti keeles suhelda.
Mu 11aastasel pojal on mitmeid vene rahvusest sõpru, kes räägivad vabalt eesti keelt ja vaatavad eesti telekat ja suhtlevad reidis nagu eesti lapsedki. Siin on laste mänguväljakud, jalgrattateed mööda on võimalik sõita kas Piritale või Mähele. Ja mõnikord luban mina näiteks sellist luksustki endale, et istun autosse ja sõidan sisseoste tegema Stockmanni, ainult mitte mingil juhul hullude päevade ajal, see on natuke liiga hull...
Nii et, kallid ajakirjanikud, kuigi ma mõistan väga hästi, kui hirmkoledad on Lasnamäe majad, ei ole kõik siiski päris nii, nagu teie arvate. Võib-olla satute siia tennist mängima, siis vaadake natuke ringi.
Äli-Ann Klooren
Lasnamäe elanik
Kahtlane initsiatiiv
EE nr 47 Maja ja miljon kunstnikule?
Palmaru tahaks anda tublile kunstiloojale talu. Kuid kes tänapäeval oskaks sellega midagi peale hakata. August Mälk ka õigupoolest ei osanud. Seda enam nüüd, vaeva ja muret taluga on rohkem kui rubla eest, nii võib suure looja loomingusoon suisa ära kiduda.
Valter Karu
