EE nr 44 Jänkispiooni luigelaul Eestis
Referaati lugenuil oleks vahest huvitav teada, et kuulus Ameerika luuraja oli Eestiga enamgi seotud kui Tallinnas täisaunas käimine. Nimelt oli kogu Ksenofont Kolomatiano (t.a. Xenophon Kalamatiano; Ilmavõrgu otsingumootorid tunnustavad mõlemat nimekuju umbes võrdselt) süüasja juurdluse üks juhtfiguure Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Kõrgema Revolutsioonilise Tribunali uurija Viktor Kingissepp – Kuressaarest pärit Peterburi ülikooli haridusega jurist ja hilisem kurikuulus Eesti Vabariigi kukutaja.
Kogu sellest loost kirjutavad üsna värvikalt ja ilmselt ka Gordon
Brook-Shepherdist täpsemalt Daniil Rudnev ja Sergei
Tsõbov
oma dokumentaaljutustuse “Kõrgema tribunali uurija” (Tallinn, 1971)
peatükis “Lockharti jõugu lõpp” (lk 98–131). Autorid on
kasutanud mahukat arhiivimaterjali, belletristlikku fantaasiaga
kuigivõrd liialdatud ei ole. (Kahjuks leidub selleski kirjutises fakti-
ja nimevigu.)
Mõned täpsustused. Kolomatiano oli sisuliselt küll kaubandusteabe organisatsiooni juht, kuid ta ametinimetus oli siiski USA kaubandusatašee abi.
Pole vahest tähtsusetu, et Eduard Berzin (pro Berzin) oli ühtlasi ka Kremlit valvanud Läti küttide eridivisjoni komandör.
Rudnevi ja Tsõbovi andmeil asendati Kolomatiano mahalaskmine algul
20-aastase
vanglakaristusega, hiljem lühendati seda aega viie aastani.
1921. a. augusti algul andis Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee
Presiidium talle amnestia. “9. augustil 1921 saadeti Kolomatiano kodanliku
Eesti territooriumile, kus sel ajal viibis sügaval põranda all
Viktor Kingissepp.”
Olavi Pesti
Saaremaa Muuseum
Kes mõtleks rahva kasu peale?
EE nr 44 Valitsus kaalub Estonian Airi müüki
Siit Ameerikast vaadates tundub, et eesti poliitikud ei mõtle pikas perspektiivis. Kas on eesti RAHVALE kasulik kõik erakätesse müüa? Mõni asi võiks ikka avalikkuse kontrolli alla jääda. Talvekütuse varumine mängiti erakätesse, võtke ometi õppust! Tekib kohe küsimus, kellele järjekordne riigivara mahaparseldamine kasulik on? Kes on selle idee taga?
Leeno Butler
Absoluutselt sobimatu jutt
EE nr 44 Liikluspolitseinik: kolleegid alandasid meid
Ma saan aru, et Eestis üldse makstakse töötegijatele raha liiga vähe ja äärmiselt raske on rahaga toime tulla, ja elu on ebaõiglane, ja maailm, eriti kui on lapsed, on selle rahaga toimetulek ikka tõeline köietrikk. Tõesti, ma usun (ja tean), et see kõik on õige. Ja natuke kusagilt vahelt teha või kuidas seda öeldagi, mis siin siis ikka nii väga, ma ei panegi hullusti pahaks. Ainult üks aga. Ma ei taha seda juttu kuulda politseinikult. Ja samuti ei taha ma politseinikult kuulda, et näe imet, vanglas oli paha olla. Et tema vaeseke arvas, et kõik need inimesed, kes politsei käe läbi vanglaleivale saadetakse, saadetakse kuurorti – aga tuli välja, et vangla polegi koht, kus puhata ja tervist parandada. Kui sa juba kord oled hakanud politseinikuks, ja töötanud seal 10 aastat, siis võlgned oma väärikusele, et ei räägi niisugust juttu. Kuigi muidugi eks on kibedus hinges. Aga oma vigu peaks nüüd küll heaks tegema muud moodi kui taolise jutuga.
Jaana Kukk
Kes ON süüdi?
EE nr 44 Tõrjutud mälestused
Ma olen Viivi Luigega nõus, meie ühiskonnas on salajasi ja mahasalatud paineid, mis meid meie teadmata mõjutavad ja suunavad. Kuid ma ei saa öelda koos temaga, et MEIE ei ole SÜÜDLASED. Milles meie ei ole süüdlased, ja kes meie? Eestlased või? Miks eestlased ei ole milleski süüdlased? Kas meil on mingid vabandavad asjaolud? Kas teistel ei ole mingeid vabandavaid asjaolusid? Jne.
Kuid filmi “Tõrjutud mälestused” ma ei soovitaks oma lastele eriti lihtsalt seepärast, et filmina mu meelest on see kehvavõitu. Kurb küll.
Anna Skande
--------------------------------------------------------
Täpsustus
Tänase lehenumbris lk 24 tõin näiteks Merita panga, mida
enam ei ole olemas.
Praegu tegutseb pank Nordea nime all.
Sulev Vedler
