EE nr 6 Aaviku rapsimine

Lugesin kirjutist Weroli teemadel. Kõigepealt torkas silma üs­na elementaarne naeruväärsus, mis puudutab Aaviku tegevust ettevõtte kasumisse viimisel. Minu ministriks oleku ajal võeti Werol üle Hüvitusfondilt. Tingimuseks oli, et Hüvitusfond annab kaasa raha 20 miljonit ja refinantseerib omaenda, s.t omaniku laenud Werolile. Neid oli, kui ma õieti mäletan, 40 miljonit. Sisuliselt bilanss korrastus 60 miljoni võrra. Plaan oli ettevõte maha müüa ja müüa nii, et teda kinni ei pandaks ja bilanss oleks korras. Ja kui sellise raha lisandumisel aasta jooksul ei suuda ettevõtte ­juhataja majandada, siis peaks asi ikka väga mäda olema. Seega ei maksaks rääkida Aaviku ärigeeniusest. Eks te ilmselt ise tea paremini, miks te rõhutate Aaviku “ärigeeniust”. Kui aga oleks toimunud laienemine, kus riik oleks osutunud vähemusaktsionäriks ja enamusosanike ringist vaataksid ka vastu riigiga seotud näod, siis… oleks te jutt jälle teistsugune olnud. 

Lugupidamisega Jaanus Marrandi

Tere taas!

Pean teie ees vabandama, sest lugesin jutu uuesti üle. Selgus, et hommikune enne istungit sooritatud kiirpilk tulpdiagrammidele ja mõnele jutuosale oli ekslik ja jättis mulje, et on tegemist mõne Aaviku tellimuslooga. Kiirustasin mõtlematult nagu Juhan Parts Ojulandi vabas­tamisel. Teema oli huvitav ja jutt objektiivne. Iroonitsesin ilmaaegu.

Vabandustega Jaanus Marrandi

Dresdeni massi­mõrv

EE nr 6 Dresden ja holokaust

Hea saksa hingena olin natuke šokeeritud, kui lugesin eelmises Ekspressis pealkirja “Dresdeni holokaust”. Kes vastutab sellise pealkirja eest? Täitsa lõpp! Esimene mõte oli: kas ilusal Narva maanteel asub meie Saksa neonatside välismaa esindus? Te lugesite ju küll (seda ma vähemalt oletan), et jaanuari lõpus toimus Saksimaa Landtagis suur skandaal. Ultraparempoolse NPD-fraktsiooni liikmed lahkusid saalist, kui ülejäänud püsti seistes mälestasid holokausti ohvreid. NPD liikmed rõhutasid oma kõnedes, et hoopis see, mida britid ja ameeriklased tegid Dresdeniga, olevat tegelikult holokaust, mitte aga juutide hävitamine. Tundub, et just nende sõnavarast on sündinud see “Dresdeni holokaust”. Olgu, võibolla on minu jutt lihtsalt saksa ajaloolase “kohustuslik moraal”. Siiski – see, mis toimus Dresdenis oli küll kindlasti sõjaaegne massimõrv, aga mitte holokaust selle sõna tänases mõttes.

Karsten Brüggemann Tartu Ülikooli Narva Kolledži üldajaloo dotsent

Tühi lootus

EE nr 5 Petseri direktorid pakkusid Eesti NSV-le setu külasid

Näib, nagu oleks omal ajal maha magatud võimalus osagi Setumaad Venemaalt tagasi saada. Nii see siiski ei ole. Artiklis mainitud ­kokkuleppe saavutamise korral oleks Värs­ka-tagune maatükk antud Värs­ka sovhoosi kasutusse, kuid maa oleks endiselt jäänud Petseri rajooni administratiivpiiresse. Ühe rajooni majandi maa teise rajooni piires oli ENSVs tavaline asi, elanikud kuu­lusid rajooni hingekirja, kus nad elasid. Seega olnuksid ka Värska-tagused setud edasi Petseri rajooni, s.t VNFSV kodanikud. Väheusutav, et Venemaa oleks tollal nõustunud administratiivpiire muutma. Ei saadud tollal Lätiltki nõusolekut pisikese piirimuudatuse tegemiseks Valga rajoonis. Gunnar Kaasik Maakorraldusinsener pealkiri viide Mulle meeldib väga, et ometi on kohatud ja tugevalt seksuaalsusele rõhuvad, seeläbi naistele ehk alandavaltki mõjuvad reklaamid vaatluse alla võetud! Olen ise naine, seejuures sugugi mitte vana, paks ega inetu, ja käin tihti Kadrioru spordiklubis. Juba möödunud aasta lõpul pandi sinna üles seksuaalsest vaatenurgast vaadatuna väga ühemõttelised reklaamid (vaheuste sisemisel küljel, aeroobikasaali sisenemisel paremal, aeroobikasaalis...) Et reklaamide sisust aru saada, pidin küsima omanikult (keskealine mees). Vastus oli üllatav – toidulisandid! Jääb arusaamatuks, kellele toidulisandid mõeldud on...? Minge ja vaadake ise – need reklaamis ripuvad ustel-seintel tänaseni ja tekitavad naistes alandust ning panevad tundma jõuetust meie ühiskonna “meeste maailma seaduste” ees. PS Ma ei ole feminist, vaid täiesti tavaline naisinimene, abielus ja lastega.

Tervitustega Ene Tenno

Õiendus

Artiklis “Lennult haaraja” tsiteeritud vandeadvokaat Rando Antsmäe ei tööta alates aprillist 2004 enam mitte advokaadibüroos HETA, vaid advokaadibüroos Rando Antsmäe.

EE

Vabandus

Artikli “Äng ja pila” (B 11) alt on ära jäänud autori Mele Pesti nimi.

Areen