Mida saaks ette võtta?

EE nr 37 11 väikest laipa

Eluslooduse ja maanteeliikluse konfliktist on viimasel ajal Eesti meedias päris palju juttu tehtud. Meie teedel hukkub avariides aina rohkem loomi, linde ja kahepaikseid. See on loogilises seoses autode lisandumise, liiklussageduse suurenemise ning ka autode õhutakistusteguri vähenemisega (väheneb müra, mida loomad kuuleksid). Samuti näitab avariide arvu kasv, et meie loodusrikkused on heal järjel, maastike mitmekesisus on suur (seoses suurpõllunduse vähenemise ja lagedate alade võsastumise, aga ka metsaraiest tuleneva loomade elualade vähenemise ja maastike mosaiiksuse kasvuga), ja nii on kasvanud ka loomade arvukus või nende liikumine maanteede läheduses.

Loos oli vihje sellele, et maanteed tuleks piirata taradega ning probleem oleks lahendatud. Tegelikult viiks meie maanteede tarastamine ilma loomadele õigetesse kohtadesse läbipääse jätmata meie looduse elurikkuse hävimisele. Nii on juba juhtunud Lääne-Euroopas, kus maanteede võrgustikust tulenev loodusmaastike killustamine on tükeldanud ka loomapopulatsioonid. Eesti oludes on maanteid pealegi keeruline tarastada, sest metsloomadele turvaliste ülekäiguradade kujundamine tarade vahele on madalast pinnavormist (ei saa teha öko- ega viadukte) ja teedevõrgu tihedusest (ristmikud ja mahasõidud katkestavad tara, kust loomad võivad sattuda maanteele ja jääda tarade vahele lõksu) tulenevalt peaaegu võimatu. Nende teemadega on alates 2000. aastast tegelnud väike ekspertide töörühm, kes koostöös Maanteeametiga kogub andmeid ja analüüsib renoveerimisele kuuluvaid teelõike, et vähendada liikluse fataalseid mõjusid loodusele ja vastupidi – avariide ohtu liiklejatele. Selles töös saab iga autojuht kaasa aidata, teatades looma- ja linnu- (ka massilistest konna-) laipadest, samuti teed ületavatest või tee läheduses tegutsevatest loomadest maanteeinfo tasuta lühinumbril 1510 või E-postitsi loomadteel@mnt.ee, tähtis on registreerida loomaliik, aeg ja koht (100 m täpsusega). Mida rohkem on andmeid, seda paremini saame teedeehitajatele soovitusi jagada. Sellest, kuidas loomad teel käituvad ja kuidas peaks käituma autojuht, on Studio Viridise Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel tehtava projekti “Ettevaatust! Loomad teel” raames kavas välja anda voldik ning avaldada artikleid meedias. Kiire soovitus autojuhtidele on: seoses põtrade äsja alanud jooksuajaga olla ettevaatlik, jälgida teeservi, ja aru saada – metsloom ei ole koduloom ning ta ei tea autost tõepoolest mitte midagi!

Val Rajasaar

MTÜ Studio Viridis Loodusharidus

Lauri Klein

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus

Hendrik Puhkim

Maanteeamet

Vaadake hoolikamalt

EE nr 37 Kaks tilka vett

Teie jaoks on Savisaar valimisplakatil nagu kaks tilka sarnane füüreriga.

Juhin tähelepanu – te hindate meest pisut üle. Olen juba tükk aega teadnud, et plakat on nagu kaks tilka sarnane Maskiga Laksijaga Ernie koomiksist. Millised peened pliksud ja plaksud andis Edgar hiljuti norijatele Riigikogus, sellist elegantsi pole ka suurilmadaamil, kes on õpetatud juba maast madalast andma põseplakse üleannetutele tülitajatele.

Peeter Sauter

Väike tänulik kommentaar

EE nr 37 Palun tubanaine ja number välimusiga

Aitäh hea artikli eest! Ma pole ammu nii südamest naernud. Tuletab meelde Jaan Tatikat ja Saalomon Vesipruuli. Jõudu teile toimetuses!

Silva Telve