Hea sõna olemas EE nr 7

Eurospiik

Loos oli juttu brüsselieestikeel­sest uudissõnast akvakultuur, millele hr Arne Pajula arvates sobib vasteks kalakasvandus. Tegelikult ei sobi küll. Natuke “soojem” oleks kalakasvatus, kuid akvakultuuri all mõistetakse lisaks kaladele ka igasugu muid vee-elukaid ja isegi -taimi. Seepärast on luksemburgieesti keeles akvakultuuri kohta juba pikemat aega kasutusel sõna vesiviljelus.

Parimate soovidega  Aivar Paidla

Euroopa Parlament Luxembourg

Vanad uued sõnad

Kahetsusega peame teatama, et teie nimetatud “uued eurosõnad” ei ole hoopiski nii uued. Enne 1. maid 2004 tõlgiti Eesti ühinemiseelse ülesandena ligi 100 000 lk EL õigusakte, mille terminoloogiat kasutavad ka 2005. aasta tõlked. Kuna Eesti Õiguskeele Keskus oli selle tõlkeülesande täitja ja koordineerija, võtan EÕKK nimel vastata osutatud terminite asjus. “Kakiploomi” terminit on tõlkijad kasutanud, kuna nõnda on seda nimetatud a) taimenimede andmebaasis (http://www.ut.ee/taimenimed/), mille on koostanud oma ala ­asjatundjad, b) Eesti keele sõnaraamatus ÕS 99. Tõlgetesse tuli termin pärast konsulteerimist botaanikutega. “Hurmaa” võib terminina meeldida, kuid tegu on teise viljaga: hurmaa ehk diospüür ning kakiploom ehk idadiospüür. Võimalik, et viimatinimetatu ei maitse nii hurmavalt kui esimene, ei tea. Termini “akvakultuur” leiate juba ENE esimesest köitest, mis on avaldatud 1985 (varasemast ei kontrollinud). Mõiste sisu on laiem kui “kalakasvatus”. Spetsifikaat on standardimis­valdkonnas juba tükk aega käibel termin. Sisaldub ka ÕS 99s. Aga tore, et teile meeldib! Õudu ja edu uute sõnade avastamisel!

Hille Saluäär

EÕKK tõlkija ja toimetaja

Mõnus mõtelda

EE nr 7 “Suusatamine on taas tõusutrendil”

Ei ole päris õige väita, et eestlaste huvi murdmaa vastu on seotud tippude olemasoluga. Mäletan – 70ndate lõpus pandi koolist pausi just suusa-MMi murdmaadistantside ajal, ning 80ndate algul tassiti töökotta samaks ajaks (tegelikult ka jalgpalli MMiks) telekas. Eks omajagu oli suusaülekannete populaarsuse taga ka nauding selle nägemisest, kuidas soomlane venelasele ära paneb, kuid peamine põhjus on minu arvates sündmuste aeglases arengus distantsil, mis jätab aega mõtlemiseks ning analüüsimiseks.

Peeter Saar

Tagasiside ja idee

EE nr 6 Enamuse diskrimineerimine

Mulle meeldib, et ometi on kohatud ja tugevalt seksuaalsusele rõhuvad, seeläbi naistele ehk alandavaltki mõjuvad, reklaamid vaatluse alla võetud! Olen ise naine, seejuures sugugi mitte vana, paks ega inetu, ja käin tihti Kadrioru spordiklubis. Juba möödunud aasta lõpul pandi sinna üles seksuaalsest vaatenurgast ühemõttelised reklaamid (vaheuste sisemisel küljel, aeroobikasaali sisenemisel paremal, aeroobikasaalis...). Et reklaamide sisust aru saada, pidin küsima omanikult (keskealine mees). Vastus oli üllatav – toidulisandid! Kellele toidulisandid mõeldud on...? Minge ja vaadake ise – need reklaamid ripuvad ustel-seintel tänaseni ja tekitavad naistes alandust ning panevad tundma jõuetust meie ühiskonna “meeste maailma seaduste” ees. PS Ma ei ole feminist, vaid täiesti tavaline naisinimene, abielus ja lastega.

Tervitustega

Ene Tenno

Vabandus

Seltskonnaküljele nr 8 on sattunud kaks viga. Kirjas on: “Presi­dent Lennart Meri (keskel) kuulab, mida arvavad perekonnast Tiit Tammsaar ja Endel Lippmaa.” Tiit Tammsaare asemel peaks olema Märt Rask. “Heinz Valk ja Peeter Ernits – tulevik on helge.” Heinz Valgu asemel peaks olema Paul-Eerik Rummo.

EE