EE nr 37 Selgitustöö

Esimese pauguga võtab tummaks... See hüsteeriliselt tige ilkumine ja ironiseeri­mi­ne inimeste üle, kes viima­ses hädas kaitsesid oma ko­dusid, perekonda ja riiki terrori eest ning keda ja kelle rahvast ­on just rängalt solvanud ­omad valitsejad, on pehmelt öeldes üllatav. Lamaja kolkimine on mingi uus putinlik “hea ajakirjandustava” või? Esitage siis ise omad ettepanekud valitsusele, kes oma tööga – kuuldavasti välissuhtlusega ja teavitamisega – hakkama ei saa. Äkki te pole ka ise kursis, mida eesti mehed sääl rindel tegid ja miks neile saksa mundrid selga pandi? Minge ja uurige, leidub veel esmaallikaidki. Armeenlaste ja juutide lobi? Millega teie astuksite suurriikide ülekohtu ja purustava jõu vastu? Riigid mis on suured rahva­arvult, paraku pole seda sageli oma tegudelt... Vähem destruktiivsust ja rohkem empaatiat!

Rauno Kauniste

Asi pole mundris

Nõukogude okupantide vastu võidelnud meestele Lihulas püstitatud mälestussammas tekitas massimeedias suuremat vastukaja kui ükski lähimineviku suurtest katastroofidest. Ja peamine näib olevat, milline munder ­neil seljas oli. Soomest ­tulnud vabatahtlikud tahtsid selga jätta Soome vormi, ­kuid ­ei lubatud, mis oli ka õige, ­sest lahingutes osalemist Soome vormis oleks NSVL võinud tõlgendada vaherahu rikku­misena Soome poolt. Nii et kes tahtis võidelda idast sissetungivate okupantide vastu, sel polnud muud võimalust kui koos sakslaste relvadega võtta vastu ka nende poolt antav munder. Väited, nagu oleksid need mehed võidelnud hitlerliku Saksamaa eest, on alusetud. 1944 suvel, kui toimusid suured lahingud Eesti pinnal ja paljud eesti mehed panid selga Saksa mundri, et võidelda nõukogude okupantide vastu, oli selge, et Saksamaa on sõja kaotanud. Eesti me­hed lootsid Eesti iseseis­vuse taastada nii, nagu see oli toimunud 1918. 1944 sep­tembris, kui Punaarmee lähenes Tallinnale, pidasid Saksa mundritesse riietatud eesti mehed sakslaste endiga Tallinnas tulevahetust ja heiskasid sinimustvalge lipu.

Kalju Mätik

Kõik vajavad abi

EE nr 38 11 soovitust Res Publica päästmiseks

Tänan väga, naersin südamest :))) Ainult et... miks kogu abi jälle Res Publicale? Palun näpunäiteid Isamaaliidule ka! Kot­leri jutus on ka väike, aga poliitika jaoks oluline ­aps – on küll firmasid, mis müüvad kõikidele, Eesti Energia nt on selline firma ja Tallinna Vesi jõuab väga lähedale ja kui Eesti Telefon oleks vabatahtlikult orienteerunud eelkõige kliendikasule, siis võinuks nemadki müüa kõikidele. Siin on poliitikule see tore orientiir, et kõikidele saab müüa seda kaupa, mida on kõikidele vaja. Miks peaks poliitika ja siis erakond taandama end soovidele, mis on vähemad kui kõikidele vajalikud? Eesti poliitika pühaks graaliks võiks sättida selle toote, mis on kõikidele vajalik. Sin­napoole tasapisi liikudes ei saa midagi väga viltu minna? Ja kogu aeg on selge tagasiside: numbrid kas suurenevad või vähenevad. On ju?

Pia Kurro

Õiendus

TV3 programmididrektor Jüri Pihel ­teatas ­Eks­pres­­sile, et EE nr 38 Mil­jonimängust ­kir­ju­ta­­­nud Ants Juske ­artiklis oli oluline viga – Miljonimängu toodab teletootmisfirma Balti Video (“Terevisioon”, “Õnne 13”, “Kodu keset linna” jt) tütarettevõte. TV3 ostab valmis saadet ega ole mingil moel selle tootmise korraldamisega seotud.

EE

Täpsustus

Artiklis “Sutenööri abilised pääsevad puhtalt” (EE nr 35) on segi aetud kaks Andrus Viksi. EE teatab, et Andrus Viks, kes kohtus protesti märgiks suu kinni õmbles ja kes praegu viibib Murru vanglas, ei ole seesama mees, kes tunneb neiu Madli Väljat ja andis talle artiklis kirjeldatud viisil kasutada talle kuulunud telefoninumbri. Mõlemad Andrus Viksid on muide sündinud 1968. aastal. Toimetus vabandab Vikside ees.

EE