EE nr 49 40 protsenti Norra firmadest annab pistist
Millal üldse tekkis selline sõna nagu “pistis”? Tõenäoliselt on selliseidki ühiskondi, kus sel sõnal üldse sisu puuduks. On olnud aegu ja riike, kus näiteks ameteid saigi vaid ostes (Hiina), praegu Lääne kultuuris tõsine korruptsioonijuhus. Arvatavasti ka Hiinas, kaasajal. Kuid lõppude lõpuks on ju siiski õige vanasõna, et võõras kloostris ära oma reeglitega vehi. Ilmselt polegi muud valikut mõnede maadega suhtlemisel kui altkäemaks. Sest neil seal on see ainuaktsepteeritav, ja kui sina ei maksa, siis leidub ikkagi keegi, kes maksab. Ja kui palju peab (ja tohib) Lääne kultuur ennast teistele peale suruma?
Kaur Kesamaa
Ede toetuseks
EE nr 49 Timurlaste toetuseks
Olen ka see inimene, kes ei pea paljuks teistegi järelt prahti koristada, kuigi olen ammu mõistnud, et see on üks Sisyphose töö. Aga ma teen seda kas või enese väärikuse pärast! Ja tõtt-öelda ma ei panegi nii väga pahaks, kui keegi oma kommipaberi trotuaarile poetab, lõppude lõpuks on linnas siiski kojamehed olemas. Kuid sellest ma küll aru ei saa, kuidas on võimalik, et nii paljud inimesed arvavad, et metsaalune ongi koht, kuhu tuleb oma sodi vedada. M i k s nad ei vii seda prügimäele? Võimatu mõista. Sest on ju selge, et see, mis sa metsa alla viid, enamasti sinna ka jääb. Ei jõua ju iga Eestimaa metsaaluse jaoks kojameest pidada. Kuid neid inimesi, kes oma saasta loodusse veavad, peab palju olema, sest kogu linna ümbrus on sodi täis kantud – mine, kuhu tahad, ja ka mujal Eestis, igal pool. Miks ometi? Oleks minu teha, ma paneks vahid välja ja annaks ihunuhtlust neile jäletistele, kes rämpsu külvavad.
Jõuetu raevuga
Leeni Lillep
Härjal keelatud
EE nr 49 Keskküla taandub Tallinna linnavolikogust
Ando Keskküla lugu oli ilmselge tõend, et eesti ühiskond elab topeltmoraali järgi. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Keskküla puhul: mis on lubatud poliitikule, pole lubatud rektorile. Arvata on, et Keskküla oli süüdi kõigis tema suhtes tekkinud kahtlustes. Kuid see ei tohiks talle saada veel saatuslikuks. Poliitikud on jätkanud suuremate süükoormatega. Hämamised, eitamised on skandaalide ajal tavalised. Edgar Savisaare lindiskandaal, Mart Laari pildiskandaal, Robert Antropovi Hummeri skandaal. Kõik need skandaalid läbisid etapid “ei olnud – pole kuulnud – pole näinud!”. Kuni lõpuks ülestunnistuseni. Armas rahvas, andke andeks! Elu läheb edasi. Elu läheb tõesti edasi ning las Ando Keskküla tuleb rektoriks tagasi. Kunstnikkonna seas on suhe prostituutidesse vaba silmakirjalikkusest. Meenutame piiblist, kuidas Jeesus Kristus ütles abielu rikkunud naise kividega surnuks viskamise kohta, et kes patuta, visaku esimene kivi! Keegi ei visanud ühtegi kivi. Prantsuse kunstniku Toulouse-Lautreci bordellides tehtud maalid on kõrges hinnas. Nii nagu ka Viiralti gravüürid prostituutidest. Vene kirjanduse romaanikangelannad “Kuritööst ja karistusest”, “Idioodist”, “Ülestõusmisest” on prostituudid, Dumas’ “Kameeliadaam”, Verdi “Traviata”. Vaadates Keskküla tehtud arvet, on selge, et nii suurt arvet ei jõuaks üksi kulutada. Seega tekkib kahtlus, et rektor pidi seal käima suurema seltskonnaga. Arvatavalt väliskülalistega. Järelikult on bordelli arve sõna otseses mõttes Kunstiakadeemia esinduskulu. Pole usutav, et Ando Keskküla oleks rektorina hakanud väliskülalisi bordelli viima omal initsiatiivil. Soov pidi tulema Kunstiakadeemia külalistelt. Kõrvutada seda Riigikogu esinduskuludega, kumb neist siis on rohkem õigustatud? Piinlik oli skandaali ajal lugeda, kuidas Reet Roos, lastes kinni maksta ühe pitsa, õigustas seda valijaga kohtumisega.
