07.03.2008, 00:00
Kohe näha, et vanad sõbrad
Kui ma möödunud nädala uudiseid ei mäletaks, võiksin
selle nädala lehti lugedes kohkuda ja arvata, et Lõuna
politseipealik Aivar Otsalt on joobespäi autot juhtides kellegi tapnud
või vähemalt kedagi raskelt vigastanud. “Usalduskrediit on
läbi”, “kaua võib?”, “ta peab tagasi
astuma”. Need on ajalehes Postimees sel nädalal ilmunud
hüüded. Ind, millega prefekti seni alati kaitsnud ja lohutanud
väljaanne täna mehe kägiveeni järab, on vapustav.
Ühest küljest avaldan toetust, ent samas ka imestust. Mis toimub?!
Tänase seisuga on alust arvata, et tosin aastat Tartu
politseis majanduskuritegude talituses töötanud Kalle Kolk jõi
ennast 22. veebruari õhtul täis, istus autorooli ja sõitis
otsa teda peatada püüdnud abipolitseinikule. Kas see nii oli,
selgitab uurimine. Pean siinkohal avaldama nördimust, et abipolitseinik
Hendrik Sihtiga (see allaaetud mees) tehtud usutlus sisaldas detaile, mis
võivad uurimist korvamatult kahjustada. Aga see selleks, tuleme Otsalti
juurde tagasi.
See nädal tõi päevavalgele fakti,
et juba viis aastat tagasi sõitis seesama Kolk purjus peaga teisele
autole tagant sisse. Õnneks ei saanud keegi vigastada. Kolk jäeti
prefekt Otsalti nõusolekul “tingimisi” ametisse. Täna
nõutakse liigset leebust ilmutanud Otsalti verd. Mees ise, nagu talle
skandaalide puhul omane, redutab välismaal.
Seni on tartaste
lemmikleht Otsaltiga seonduvate skandaalide puhul ettevaatlik olnud. Vaata,
kuidas tahad, väljaande suhtumine prefekti nii retriiver Lily juhtumis kui
ka prefektuurile hirmkalli pinna rentimise või politseipäeval oma
pildi ja “Ristiisa” sildiga viina pakkumise või Neinar Seli
autoga jahil käimise küsimuses, oli – ütleme –
kaitsev, seisukoht äraootav. Nüüd aga, kuigi Kalle Kolki pole
veel abipolitseiniku joobespäi allaajamises kaugeltki süüdi
mõistetud, tulistab Mart Kadastiku leht Andrus Ansipi sõbra
sõelapõhjaks. Sunnib küsima, miks. Kas pole käimas
kõrgem mäng?
Oletame, et “Tartu troika”
– peaminister Andrus Ansip, suurärimees Neinar Seli ja
politseiprefekt Aivar Otsalt – polegi enam sõpruskond. Mehed on
teinud üksteisele suuri teeneid. Mainitagu siin Tartu politseimaja
rentimist Seli firmalt või nn mõõdikuteskandaali, kus
Otsaltil oli suur osa ja mis viis valitsuse vahetuse ehk Ansipi peaministriks
saamiseni. Kas teenetega kaasnenud vastuteene kohustused on meeste
sõprust õõnestanud? Kas Otsaltit võidakse kasutada
mõjutusvahendina Seli ja Ansipi vahelises erimeelsuses? Nende suhteid on
viimasel ajal iseloomustatud mitte sõbralike, vaid pinevatena. On
ilmnenud vähemalt üks intriig. See puudutab Eesti Suursadama ideed,
mida upitab Robert Antropov ja toetab Seli, Ansip aga on kritiseerinud.
Veel üks versioon. Avaldasime mõni kuu tagasi sahina, et
Otsalt on üks võimalik kandidaat Kapo peadirektori kohale. Aldis
Aluse ametiaeg saab ümber tänavu suvel. Nüüd on
küsimus, kas oravaparteil (või koalitsioonipartneril, sest
kandidaadi nimetab siseminister) võib olla tekkinud alternatiivne
soosik, ent Otsalt keeldub taandumast. Või hoopis vastupidi. Ehk on see
hoopis Otsalti tuleproov? Pean silmas, et kui kõik minevikutondid on
kapist välja kistud ja läbi nämmutatud, jääb
järele mees, kel pole enam endisi sõpru ja päevitunud laubal
on vaevumärgatavad häbimärkide armid, kuid mis peamine –
teda pole võimalik šantažeerida. Just sellist juhti Kapo vajab.
Huvitav, mida arvab sel nä
;
;dalal Otsalti ja Kolgi liinil avalikuks tulnud faktidest siseminister.