Seoses mitme viimasel ajal palju tähelepanu tekitanud kohtulahendiga on paljude eestlaste õigusalased teadmised täienenud mõistetega „oportuniteet“ ja „kokkuleppemenetlus“. Kuid avalikest aruteludest kumab mõistmatust, millal võib kuriteos kahtlustatav loota, et menetlus saab tema jaoks lihtsama ja kiirema lahenduse, ja millal mitte. Ehk mis asjaoludel saab üldse loota oportuniteedile ja kokkuleppemenetlusele.

Riik peab kriminaalasjades tagama võimalikult väikeste kuludega menetluse, et jõuda õigusrahu toova lahendini. Seadusandja on selleks kriminaalmenetluse tööriistakasti paigutanud erinevaid instrumente. Meedias saame kõige enam kaasa elada kohtuprotsessidele, kus kuulatakse üle kannatanuid, tunnistajaid, süüdistatavaid ning uuritakse detailselt toimikutesse kogutud tõendeid. Sellist menetlust nimetatakse üldmenetluseks. 

Avalehele
41 Kommentaari