Niisiis, sularaha ei olegi. Ümbrikupalka ei saa, sest ümbrikku pole midagi panna. Rahakotti pole kellelgi, sest kott ilma rahata pole rahakott, vaid on nessessäär. Naistel on seal sees huulepulk, puudritoos, kamm, väike peegel, paberist taskurätid, märkmik, pliiatsijupp, peavalupulbrid, eostumisvastased pillid. Meestel on ehk kondoomid, ja suitsetajatel sigaretid. Siit näeme, kui kesiseks muutub kotijooksja saak.

Kõigil on pangaarve. Kuna see on kõigil, siis on pangaarve numbriks isikukood. Seetõttu muutuvad kõigi sissetulekud-väljaminekud nähtavaks maksuametile ja kriminalistidele. Ei ole sellist raha, mille päritolu on hägune või isegi must. Kuna maksed liiguvad eranditult läbi pangaarve, saab jälitada iga sendi liikumist. Maksude laekumine oleks 99,999 protsenti. Varimajanduse osakaal oleks 0,001 protsenti. Erakondade rahastamine oleks selgelt näha.

Ega see ei olegi nii fantastiline. Kas olete näinud “elusat” aktsiat? Või hoidnud peos EVP-kroone? Kõik on vaid arvud kuskil panga serveris. Laieneb see ka päriskroonidele.

Oletame, et olete narkomaan. Tuleb leiutada naturaalmajanduslik alternatiiv ostutehingu sooritamiseks - näiteks mobla doosi vastu. Aga mis teeb müüja selle moblaga? Müüb edasi nii, et saab raha pangaülekande kaudu, seega oma isikut identifitseerides? Kujutlege Balti jaama turu sissekäigu kõrval salasigarettidega kauplemist. Igal müüjal on makseterminal? Või kaubamaja juures makseterminali taga istuvat kerjust, kellele saab annetada vaid kaardimaksega!

Isegi loteriipileteid pole enam vaja. Maksate kaardiga, ja võimalik võit laekub pärast loosimist teie pangaarvele. Muude piletitega on sama lugu: kinode, teatrite ees on terminalid, mis kasseerivad teilt sissepääsu eest, andes kviitungi istekoha numbriga, või tõestavad makset eelmüügiterminali kaudu. Linnatranspordis on praegu peaaegu nii.

Igasugune altkäemaksuvõimalus kaob. Jääb jälg politseiniku arvele 1000 krooni maksmisest öösel kell kaks. Politsei kaotab altkäemaksuallika ja ühtlasi ka enamiku kuritegudest.

Riiklikul tasemel on kokkuhoiuvõimalusi palju. Raha ei trükita, münte ei vermita. Raha ei veeta soomusautodega ega valvata kuulipildujatega. Ei ole vaja rahalugemismasinaid. Pole raha, pole ka valeraha. Tänavatel poleks enam sularahaautomaate.

Poliitikutele võib see olla väga vastumeelt. Eriti just erakondade rahastamise avalikkuse tõttu. Aga saavad ka egalitaarsed jõud - vastava seaduse heakskiitmisel - võrdsustada arvuti taga istudes kõigi inimeste pangaarved, seega teostada sotsialistide unistuse. Riik saab viia läbi rahareforme kas või seitse korda nädalas. Piisab arvutil natuke klõbistamisest, ja kroonid muutuvad eurodeks rahavahetuspunkte avamata. Või eurod dollariteks. 

Probleeme on, aga need on ületatavad. Esiteks, tuleb ära hoida mis tahes alternatiivsete maksevahendite tekkimine. Teise riigi raha taskus olgu kriminaalkuritegu. Turistid peavad piiril panema sularaha oma deebet- või krediitkaardile, kui aga neil seda pole, saavad nad pangaarve ja pangakaardi kohalviibimise ajaks. Viinapudeli levik alternatiivrahana oleks piiratud, sest suuremate summade korral on vaja veoautot. Ja kuidas siis maksuks saadud viina hiljem realiseerida?

Selline reform paneks päitsed pähe ka terroristidele nende rahastamiskanalite ilmsikstuleku tõttu.

Kas soovite õudusunenägu? Selle teema võiks olla sularaha kaotamise järel pangaarveid sisaldava keskarvuti viga, mis kustutab kogu mälu.  Aga eks seda võib juhtuda mis tahes pangaga, kus sellele pole ette mõeldud.