05.12.2008, 00:00
Kondoomid või tantsutunnid?
Enne TV3 saadet “Laulud tähtedega” ei olnud ma Margus Tsahknat
kui poliitikut tegelikult enda jaoks identifitseerinud. Jah, tean: Tsahkna on
IRLi peasekretär, Laari sidemees parteiga, kuid siiski sulandus ta minu
kui mittepoliitikatoimetaja meeles ülikonnaga ning pisut vanamoeliste
isamaalaste ühtsesse ritta, eristudes ehk vaid omapärase soenguga.
Nüüd, pärast laulusaadet olen aga Margus Tsahkna
fänn! Valiksin ta igale poole, muidugi Riigikokku, aga ka näiteks
europarlamenti, kohe. Muidugi juhul, kui ma oleksin IRLi pooldaja.
Käituksin nagu tavaline valija, kes ei erista valimistel poliitikuid nende
seisukohtade järgi, vaid valib inimese, kes on mingis teises
elusfääris hea mulje jätnud. Loeb vaid sümpaatia ja
karisma. Selle tulemusel on Riigikogusse sattunud paljud
meelelahutustegelased, tuntumatest ehk Siiri Sisask, Tarmo Leinatamm, Hannes
Võrno, Aivar Riisalu.
Nüüd on poliitikud omakorda
paotanud ukse meelelahutusmaailma, rehkendades, et ühe hooajaga teles
on võimalik saavutada üldrahvalik soosing ilma igasuguste plakatite
ja rahvakogunemisteta. Oht sattuda naerualuseks on samas suur, sest
meelelahutuses käib mäng kõrgete panustega: oled tipus
või väljas. Poliitikas on lihtsam mõne
suurkuju kiiluvees rahulikult tiksuda.
Tegelikult polegi
poliitikute kaasalöömine meelelahutusmaailmas nii uus. Sport,
meelelahutusäri osa, on juba aastaid poliitikutele lubatud valdkond,
saavutusvõimekus spordis on inimestele tõend sellest, et poliitik
on suur ka vaimujõult. Ajaloost on eeskujusid: esimees Mao oli
ujuja, president Kekkonen suusatas. Reformierakondlastest on paljud
kõvad suusatajad, järelikult ka head poliitikud. Rahva usku
sportliku ja poliitilise talendi seostesse kinnitab ka tõsiasi, et
sportlasi on parlamenti valitud mitmes riigis, eriti Soomes, aga ka meil Eestis
(Erika Salumäe, Toomas Tõniste, Jüri Tamm jt).
Kunagi peeti poliitikat – täiesti silmakirjalikult – vaid
mõistuse sfääriks ja meelelahutust selle täielikuks
vastandiks, madalate kirgede maailmaks. Need maailmad ei saanud omavahel
seguneda, kõva häälega ei saanud tunnistada poliitika
emotsionaalsust ja seda, et otsustusprotsessi võivad
mõjutada inimlikud nõrkused ja kired. Paljude jaoks kehtib
poliitika- ja meelelahutusmaailma eristus vaieldamatult siiani, vaikimisi
või teadvustatud põhimõttena, kuigi mõlemad
nõuavad sarnast talenti: oskust suhelda publikuga, inimesi veenda ja
sütitada.
Poliitikute teiste- ja enesepettusesse, nagu
välistaksid meelelahutus ja poliitika teineteist, tõi
murrangu teleajastu 1960. aastatel. Siis tabati ära,
et rahvalike jutusaadete sundimatus õhkkonnas on võimalik
ajada oma asja sageli paremini, nagu möödaminnes, selle asemel, et
ilmuda rahva ette sekundite jooksul uudistes või istuda mõnes
spetsiaalses formaadis poliitikatoimetajate risttules.
Ilmumine
rahvale kokandussaadetes, nüüd ka laulu- ja tantsuvõistlustel
on täna aja märk, meeldib see või mitte. Teoreetikud,
näiteks Liesbet van Zoonen, on poliitika ja meelelahutuse segunemist
meie kaasajal õigustanud: poliitik peab liikuma samades
sfäärides kus tema valija.
Ja kui valija veedab aega
teleka ees, siis pole paha, kui lemmiksaates vaatab ekraanilt vastu poliitik.
See on ka demokraatia!
Lõppotsus, kas poliitikule tasub
meelelahutustööstusse põikamine ära, sõltub
sellest, kas ja kuidas teles kogutud sümboolset kapitali ehk kuulsust
õnnestub investeerida poliitikas, kaotamata usutavust kolleegide j
a valija silmis. Rahvas on oma poolehoiuga laulja Margus Tsahknale andnud
veksli, mis tuleb tal nüüd tarkade otsustega poliitikas lunastada.
Küllap tegutseb poliitikas tõsiseid vana kooli
tegijaid, kes ei talu sporti ega telekat, kuna need võtavad ära
aja. Ja rahval on õigus küsida, kuidas on nii vastutusrikkas ja
kallilt makstud töös võimalik võtta
nädalatepikkusi pause lauluharjutusteks ja tantsutrennideks.
Aga järsku see ongi poliitikute uus viis kohtuda valijaga? Pole ju
sisulist vahet, kas rahvas rahastab väljasõite maakohtadesse, et
poliitik saaks jagada partei logoga õhupalle ja kondoome,
või maksab hoopis kinni Margus Tsahkna laulu- ja Evelin Sepa
tantsutunnid.