Ma tean ise väga hästi, et kõigis mu luuletustes kokku on üksainus ropp sõna, seegi saksa keeles ja seda ma saalis veel kasutada ei jõudnud. Olen sel sajandil esinenud umbes kolmekümnes koolis või muidu õpilaspubliku ees. Esinemine on katkestatud vaid üks kord - umbes seitsme aasta eest Tallinna Ühisgümnaasiumis ja seda mitte minu tõttu, vaid kuna peale minu käisid laval mitmed undergroundbändid, siis lõhkusid mingid võõrad purjus punkarid ära kooli tualeti akna, et sisse pääseda.

Vägisi tuleb meelde hiljutine sõda eesti keele ja kirjanduse tundide vähendamise ümber üldhariduskoolides. Millegipärast vastandati selles eesti keelele füüsika, mida õpetatavat ju samuti eesti keeles. Kordan seda, mida Ekspressis juba kirjutanud olen: füüsikat võib õpetada ükskõik mis keeles, see jääb ikka füüsikaks ning maailmataset arvestades ongi parem füüsikat inglise keeles õppida. Eesti keelt ja kirjandust aga ei asenda miski.

Füüsikute ja lüürikute konflikt sai alguse ammu, möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, peamiselt Gustav Naani ja Jaan Kaplinski „poleemikast". Jutumärgid on igati asjakohased, sest Naan mingeid tõsiseltvõetavaid argumente välja ei käinud, vaid ajas samasugust ennasttäis juhmi loba nagu laulva revolutsiooni ajal. Umbes sedasi, et kõik kenad ja sugutamisväärsed noored neiud jooksevad tänapäeval käharpäiste poeetide juurest füüsikute manu, kellel on siis ilmselt sirged juuksed või kiilaspea. Ega tänapäeva naanlus parem pole.  

Ja oleks siis, et füüsikud lüürikutest vähem valetaksid! Võtame näiteks maailma tuntuima füüsikavalemi E = mc2 ehk energia võrdub mass korda valguse kiirus ruudus. Valguse kiirus on sealjuures enam-vähem 300 000 kilomeetrit sekundis. Aga nii pikkuse kui aja mõõtühikud on valitud kokkuleppeliselt ning keegi ei keela luua uut süsteemi, milles valguse kiirus oleks näiteks 1 huvijuht õppealajuhatajas. Kuna üks ruudus on ikka üks, tähendab see, et mass võrdub energiaga. Mis ei kuulu enam füüsika, vaid sofistika valdkonda.

Puškin tapeti duellil, Heiti Talvik viidi Siberisse surema, mind ja Contrat aeti nagu marutõves loomi KSG saalist minema. Aga meie loomingut ei hävita miski, kõige vähem agressiivsed ebapädevad eakad naispedagoogid.  

Antud juhul ei saavutanud nad igatahes midagi või kui, siis hoopis vastupidist plaanitule.Esinemine jätkus vabas õhus ja kestis kauemgi kui plaanitud. Ilm oli ilus, kuulajaid vähemalt sama palju kui enne saalis ja ning meie luuletused jõudsid kahtlemata tunduvalt sügavamale noorte ajudesse kui me seda sisetingimustes ja ametlikult suutnuks.