Lahendus ei ole (ainult) rahas

Soome kulutab oma haridussüsteemile vähem raha kui tema lähinaabrid Skandinaavias. Samas, 15-aastased Soome noored suudavad paremini lahendada matemaatika-, loodusteaduste ülesandeid ning on ka lugemisoskuselt ja probleemide lahendamise võimelt tublimad kui nende eakaaslased ükskõik millises teises maailma riigis (PISA uuringute järgi). Norra, Rootsi ja Taani tulemused jäävad arenenud riikide võrdluses keskmisele tasemele, kuigi ühe õpilase kohta kulutatakse raha rohkem kui Soomes.

Soome õpilased lähevad kooli hiljem (7-aastaselt) ja veedavad koolis vähem aega, kui enamikus teistes arenenud riikides. Kuid iga koolis veedetud tunniga õpivad nad rohkem, kui seda teevad õpilased praktiliselt üheski teises riigis. Lisaks loevad nad rohkem raamatuid, käivad sagedamini raamatukogus, neile meeldib rohkem koolis käia ja neil on paremad suhted oma õpetajatega kui teistes riikides. Kuidas see on võimalik?

Enam kui 40 riigi haridusreforme analüüsinud Fenton Whelanilt ilmus käesoleva aasta alguses raamat ("Lessons learned: How good policies produce better schools"), mis selgitab Soome ja teiste riikide edu, kes on suutnud üles ehitada esmaklassilise haridussüsteemi.

Soomet eristab enamikust teistest riikidest erakordselt suur konkurss õpetajakoolitusse ning oskus valida välja kandidaadid, kellel on potentsiaal saada väga heaks õpetajaks. Helsingis kandideerib õpetajakoolitusse 15 inimest ühele kohale. Võrdluseks: konkurss maailma ühte kõige mainekamasse tehnikaülikooli MIT'sse on 8,6 kandidaati ühele kohale. Või teistlaadi võrdlus: Tartu Ülikool võttis möödunud aastal põhikooli mitme aine õpetaja magistrikursusele vastu 10 inimest. Kandidaate oli ka 10.

Kandidaatide arv ja nende tugevus ei sõltu ainult oodatava palga suurusest, kuigi sellelgi on oma väga oluline roll. Soome ja teised suurepärase haridussüsteemiga loovad lisaks traditsioonilisele õpetajakoolitusele mitmeid paindlikke võimalusi õpetajaks saada, tegeldakse aktiivselt õpetajaameti mainekujundusega jne. Mõistagi on oluline ka see, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. See on väärtushinnangute küsimus.

Tagasi kooli

Viies hariduse kvaliteedi küsimuse isiklikule tasandile, saab iga kodanik aidata kaasa hariduselu edenemisele ja õpetajaameti ausse tõusmisele. Abiks on näiteks see, kui räägite oma lapsele õpetajate töö olulisusest või väärtustate õpetamise kogemust tööandjatena. Või soovitate õpetamist oma tutvusringkonna säravatele noortele.

Tegutsemist hariduselu heaks võiks innustada visiit kooli - oma silm on kuningas. Minge kooli ja vaadake, mis elu seal käib, vestelge õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonnaga. Mõelge sellele, kuidas tahaksite teie anda oma panusse koolielu edendamiseks. Eriti mugava võimaluse kooli külastamiseks loob 23. veebruari "Tagasi kooli" päev, mida veavad eest president Ilves ja sihtasutus Noored Kooli.

Noored kooli

Paar aastat tagasi algatasime Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki koostöös Noored Kooli programmi. Sellega pakume võimekatele ja tegusatele ülikoolilõpetanutele võimaluse asuda kaheks aastaks kooli õpetama. Ühest küljest tähendab see millegi väga olulise tegemist meie ühiskonna jaoks. Teisest küljest on see suur isiklik areng ja osalemine koolitusprogrammis, mida toetavad mitmed tippettevõtted.

Inglismaal on samalaadne algatus Teach First osutunud äärmiselt edukaks, panustades õpetajaameti väärtustumisse ja õpetamisega seotud müütide kummutamisse. Mõned kuud tagasi tunnustas ka Briti peaminister Gordon Brown Teach Firsti tegevust.

Esimesed põnevad tulemused on tulnud Noored Kooli programmilgi: konkurss kahte esimesse lendu oli 10 soovijat ühele kohale. Täna liigume edasi programmi 3. lennu välja valimisega. Aga lisaks sellele oleks lähiaastatel vaja teisigi algatusi ja paljude kodanike panust, mis aitaks kaasa õpetajate rolli laiemale väärtustamisele ühiskonnas ja hariduselu edenemisele.