Noo... täitsa maailmapilti avardav saaga, aga üksjagu tüütu ja koduste vahenditega järgi teha parem ei soovita. Iga asi omal ajal või siis parem mitte.

 

Õnneks peavad kõik seda tavatut situatsiooni ikka veel piisavalt glamuurseks ja huvitavaks ning esitavad küsimusi, millega nad ka ise ühel halval päeval vastakuti võivad seista. Püüan siis siinkohal tüüpküsimustele siinkohal vastata.

 

Kas inimsuhted on muutunud?

Lühivastus: Ei, õnneks mitte. See, kes on sõber ja kes lihtsalt tuttav on küll selgemalt välja joonistanud, aga ei enamat. Olen vaid kinnitust saanud sellele, mida ennegi teadsin ja tõden mõnuga, et mul on piisavalt palju fantastilisi sõpru, kellega võib iga kell nö. luurele minna (mida ma tegelikult kunagi teha ei kavatse). Aga ütleme siis reisile, mis teeb üsnagi sama välja.

 

Kõik piirid joonistuvad selgemalt välja. Nii inimeste, kui asjade puhul, märkad rohkem ka ennemini tähtsusetuna näinud pisiasju.

 

Esmakordselt elus olen ma rollis, kus mind TEENINDATAKSE ja kohati sõna otseses mõttes KÄTEL KANTAKSE. Seda kätel kandmise aktsiooni nautisin tõepoolest täiega-lihtsalt kaks sõpra tegid Dingo kontserdile minnes pätti, kuna nii sai oluliselt kiiremini. Nooh, ütleme et me kõik ühiselt hindasime vahemaad minu kõrguselt vaadatuna natuke valesti.

 

Teenindamise poolega on nii ja naa. Olen alati mõelnud, et mina küll ilmaski teenijat oma koju ei lase-ma ei saali ülemuse-alluva suhteid  ja mul ei ole oma territooriumile mingit mõttetut lisainimest vaja (koristamisrobot oleks iseasi). See suhtumine ei ole grammigi muutunud.

 

Seevastu külla tulnud sõpra kamandada, et mine tee kohvi ja mulle ka... ja kruusid pese enne peldikus ära, on igati lõbus. Ja nad teevad ja toovad ja pesevad, ilma eranditeta... teadke, et pöördvõrdelises situatsioonis vastaksin ma samaga. Me saame ju asja irooniast ja sundolekust ühtmoodi aru. Lolle inimesi mul õnneks külas ei käi, endiselt. Ja kes on ülemus, see on siinkohal küsimus, millele ei saa tõepoolest vastata.

 

 

Võõrad inimesed?

Olen kuulnud erinevatest allikatest legende sandifetishi teemadel ja seetõttu puhtalt huvi pärast sihililikult pikas õhtukleidis ning täismeigis kööbakana siin-seal epateerimas käinud. Oma kogemuste põhjal ütlen, et see ei tööta. Karkudel kulgevat naist vaadatakse vähemalt siinmail siiski kui abitut olendit, mitte kui seksobjekti.

 

Eesti inimesed on mõistvamad, viisakamad, delikaatsemad ja vajadusel irooniavõimelisemad, kui ilmaski oleksin osanud loota. Ja vähemalt ajutised sandid ootavad seda viimast kaaskondsetelt kohe kindlasti.

 

Alustades esimesest hetkest: avastasin end lumisel jääliustikul, valel pool Liivalaia magistraali, ilma telefonita. Ma läksin ju ainult  korraks hampat ostma! Jalg oli ootamatult  trepi kuju võtnud ja ei kandnud teps mitte. Roomata? Pigem ei. Leidsin siis sealtsamast 2 möödujat: mees ja naine. Minu meelest polnud nad komplektis. Seletasin asja ära: äkki hüppame koos, hüpata pole kaugele, ainult ülejärgmise majani... Ja üllatus-üllatus, nad olidki nõus. Hüppasimekaelakuti, mina nende vahel. Edukalt. Ma ei tea, kas nad kahtlustasid põõsas olevat salakaamerat või mitte...

 

Ja ma ei ole karkudel komberdades kohanud ainsatki ülbet või ebameeldivat taksojuhti, varem tuli ikka vahel ette. Kuigi ma valin reeglina taksofirmasid pea sama hoolikalt, kui sõpru. Aga  ühel ööl oli sõbrants siiski  sunnitud tänaval nö. „Vova-Takso" peatama... me jõudsime koju edukat, viisakalt ja odavalt...

 

Sellegipollest pole see kohati nii fun

Vähemalt minu puhul. Kõige suurem vaenalne olen endale ise,  muteerunud kujul. Vahemaad on pikemad, kui ma olen harjunud... sõltuvus kaaskondsetest ja nende suvast on samuti suurem... ja aega on LIIGA palju. Aega, et tegelda endaga, nagu nad kõik ütlevad.... aga ma pole sellega harjunud ja hakkan sootuks valede kohtade peal üle mõtlema... ja võin näiliselt arutul põhjusel väga agressiivseks muutuda. Hetk hiljem saan aru, et tegelik põhjus on hoopis muus.

 

Sandid on ohtlikud. Nüüd hakkan vaikselt ka neid värde, kes normaalseid inimesi jõhkralt terroriseerivad, natike teise pilguga vaatma. Eks see katus läheb kohati sõitma jah... Samas need, kes püüavadki kõikjal abitute naisukestena näida võiksid seda situatsiooni ju tõpoolest kaifida ja ka siis karkudel edasi käia, kui seda enam vaja pole, sest siis neid TEENINDATAKSE.

 

Tolerantsust ja elutervet irooniat, mida muud siin soovida... ja kui see teie endaga peaks juhtuma, siis tuleb seda huvitava ekspeditsioonina võtta.