Üheks vaidlusteemaks oli jõuministeeriumide tahe muuta osa oma töötajatest avalikkusele nähtamatuteks. Piisab sellest, et ametnik N. tegeleb riigi julgeoleku tagamisega.  

Ametnik N-i ja tema kolleegide nimed võiks kuulutada vähemalt viieks aastaks asutusesiseseks teabeks. Avalikuks peaksid jääma vaid osakondade või asutuste üldtelefonid ja postiaadressid. Uuele protseduurile oli juba välja mõeldud eufemistlik nimigi: “looritamine”.  

Põhiseaduskomisjoni paberites puudub muide seletus, mida jõuministeeriumid täpselt kardavad. Ilmselt on ametnikel häbi välja öelda, et kõige taga on hirm Herman Simm 2 ja Herman Simm 3 ees. Et vaenulik välisluure loeb ministeeriumi telefoniraamatut ja valib välja, millist kärbitud palgaga ametnikku ära osta või kompraga koostööle sundida. 

 Vähemalt kaitseministeerium on terve rea ametnikke juba enne seaduse vastuvõtmist märkamatult ära “looritanud”. Uut korda toetavad ka siseministeerium ja riigikantselei. Vaid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on leidnud, et neil seda vaja ei lähe.  

Praktikas tähendab “looritamine” tsiviilasutuste osalist muutmist salateenistusteks. Avalikkus ei pea teadma, kes seal töötavad, ja kui keegi vastavat infot lekitab (ütleb ajakirjanikule, et N. on asutuse X. ametnik), siis on tegemist vähemalt väärteo, kui mitte kriminaalkuriteoga. Algab klaperjaht lekitaja leidmiseks. 

Kõik riigiametnikud ei ole niikuinii avalikud. Kaitsepolitsei koosseis on riigisaladus. Ministeeriumid ei taha aga oma inimesi riigisaladuse seaduse järgi kaitsta. See maksaks ropult raha ja oleks lihtsalt tülikas. Ametnike kabinetid tuleks ehitada ümber turvaaladeks ning sinna sisenevatelt külastajatelt tuleks mobiiltelefonid ära korjata. 

 Kui “looritamine” on tõesti hädavajalik, siis tuleb riigikogul kaaluda, kuhu tõmmata “loori” piir. Et ei oleks nii, et iga asutus “looritab”, keda tahab. Ja ühiskonnal kaob teadmine, mida mingis ministeeriumis maksumaksja raha eest tehakse.  

Või oleks lihtsam “looritada” ka kaitseministri ja siseministri isikud? Et vaenulikel välisluuretel oleks võimalikult raske neid jälitada, jälgida, ähvardada ja šantažeerida? Oma riiki tuleb ju kaitsta.