Spidomeetri järgi liikusin lubatud kiirusega. Lükkasin suunatuled sisse, lugesin mõttes kolmeni, et kaasliiklejatele jääks aega minu kavatsustest aru saada, ja vahetasin rida.

Ikkagi kostis pidurite kriginat. Peagi sahises mu auto kõrvale Ford Transit ja allakeeratud aknast röökis juht:

"Durak!"

Ma pidanuks vastama: "Ja minu nimi on Vedler. Meeldiv tutvuda, härra Durak!"

Tegelikult hõikasin aga: "Siin on kolmekümne ala!"

Ta raputas rusikat ja kimas minema, sees vähemalt 60.

See juhtus hiljuti ühesuunalisel tänaval Tallinnas, kus mulle on ka keskmist sõrme näidatud, tuledega vilgutatud, signaali lastud. Ikka selle eest, et käitusin reeglite kohaselt.

Tollel lõigul järgivad vähesed piirangut 30 km/h - mis sest, et keelumärke on sinna lasteaia-lähedase ülekäiguraja tõttu pandud isegi topelt.

Veelgi rohkem kirumist minu aadressil kõlas tõenäoliselt nädalavahetusel Tallinna-Tartu maanteel. Ikka ja jälle kogunes mu kannule autode rivi. Mis näitas taas, et lubatud kiirusega sõitmine on Eestis ebanormaalne.

Kui võimalus avanes, kimasid need masinad mööda nagu välgud.

Vahetevahel on kiiruseületamine mõttekas. Näiteks siis, kui mööduda autost, mis liigub 85 km/h. Lubatud kiirusega (90 km/h) möödumine tiheda liiklusega teel või tänaval võib osutuda lihtsalt võimatuks.

Teine asi on aga rullnokkadega, kes liiklusvoolus ohtlikult sõeluvad. Minu silmis on nad sama nõmedad nagu need, kes avalikus käimlas seinu sodivad või koera linnapargis vabalt ringi jooksma lasevad.

Kirjutan selles lehenumbris kiiruskaameratest, millest esimesed 16 pannakse sügisel tööle Tallinna-Tartu maanteel.

Firma Stratum uuringus räägitakse, et inimvigastustega õnnetused võivad tänu kaameratele kahaneda 17 protsendi võrra. Briti kogemused näitavad, et üks kaamera "teenib" end tasa umbes aastaga.

Usun, et eestlased hakkavad kaamerate vaateväljas sõitma korralikult, väljaspool seda aga suruvad pedaali endiselt mõnuga.

Politseinikud naljatavad aga, et võib-olla hakkavad mõned rullnokad isegi uhkustama, kes on rohkem trahvi saanud.

Praeguste, veel kinnitamata plaanide kohaselt algaks kaamerate puhul tüüpiline karistamine (väärteona karistusregistrisse kandmine) alles siis, kui kiirus ületab lubatu 60 km/h ja rohkem.

Alla seda peaks asi jääma vaid raha tasandile. Kui arvestada, et kaameraid on Tartusse sõidu suunal üheksa ning iga ületatud km/h lisab 50 krooni, siis võib ühe otsa "ohutu" trahv ulatuda 26 550 kroonini.

Ekspressi reisispets Krister Kivi räägib, et selle summaga saaks lennata ümber maakera.