Maagia ja majandus

Veebruaris arutasid G7 rahandusministrid Tokyos maailma majandusseisu ja tegid ühe huvitava otsuse, mida laialt ei levitata, aga üldiselt järgitakse. USA, Jaapan, Saksamaa, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia otsustasid vältida negatiivsete terminite kasutamist majandusolukorra kirjeldamisel. Võib ainult aimata, mida täpselt mõeldi negatiivsete terminite all, aga kohtumise lõppdokumendis ei ole sõnakestki dollari ega jeeni kukkumisest ja otse loomulikult ei kasutata maailma majanduses toimuva kirjeldamiseks kriisi või majanduslanguse mõistet.

Majanduses etendab psühholoogia nii suurt rolli, et selle mõjust ei julgeta vahel isegi rääkida. Negatiivsete terminite kasutajad on nagu paharetid, kes külvavad kahtluseseemneid, millest võivad välja kasvada mürgitaimed, mis lämmataksid maailmamajanduse.

Meie Ansipki oli mõni aeg tagasi samal lainel ja ­eitas majanduslangust Eestis. Eituse põhjus võis olla alateadlik hirm: kui räägin asjadest nii, nagu nad on, siis lähevad nad veelgi hullemaks. Majanduskasvu aeglustumisest ei tohi rääkida/kirjutada, võib-olla isegi mõelda, sest see võib hirmsal kujul materialiseeruda majandustegevuses.

Lõpuks andis Ansip küll alla ning nõustus koostama negatiivse ­eelarve. See aga ei tähenda veel, et ta tuli (majandus)reaalsusesse tagasi. Ta rõhub majanduslanguse ajutisele iseloomule ja ootab uut suurt kasvu, mis viib meid raketina viiendale kohale Euroopas. Ansip on võtnud optimismi külvaja rolli.

Seda võib nimetada maagiliseks mõtlemiseks: usutakse, et sõnad ­kutsuvad esile muutusi materiaalses maailmas. Maagiline mõtlemine tekkis hulga varem kui loogiline ehk teaduslik mõtlemine. Esivanemad püüdsid pühas hiies ­sõnade ja vaimupingutusega mõjutada teatud jõude, et teha rahva elu ­paremaks.

Kas pea- ja rahandusminister on tänapäeva šamaanid, kes loitsivad rahva elu paremaks? Nii võibki olla, sest sõnade taga võib peituda psühholoogiline reaalsus, mis mõjutab majandust.

Juba 1929 leidis Briti majandusteadlane Cambridge'i professor A. C. Pigou, et psühholoogilised tegurid vastutavad umbes 50 protsendi ulatuses tööstustoodangu kõikumise eest ehk psühholoogia loob majandusreaalsust. Ta kasutas majanduse kirjeldamisel selliseid mõisteid nagu vastastikune psühholoogiline sõltuvus, epideemiline erutus, vastastikune mõju.

Meil kasutatakse majandusolukorra kirjeldamisel väga laialt soojusterminoloogiat. Nii räägiti mõni aeg tagasi majanduse ülekuumenemisest ja jahutamise vajadusest.

Tahes-tahtmatult viidatakse sellega haigele (majandusele), kel palavik. Nagu palavik on vaid mingi haiguse sümptom, nii on "soojus" või "jahedus" vaid majanduse pealispindsed omadused, mis ei aita seletada majanduses tegelikult toimuvat. Muidu targad inimesed Eestis räägivad majanduse temperatuurist väga palju ning püüavad jätta muljet, et nad saavad aru, mis majanduses toimub. Ausam oleks tunnistada, et me ei tea, mis toimub, kui jutustada ülekuumenemisest.

Maagiline ehk "peast soe mõtlemine" võib viidata psühhoosile, skisofreenia ühele ilmingule. Uurimused näitavad, et on korrelatsioon psühhoosi ja maagilise mõtlemise vahel (Eckblad & Chapman, 1983). Suure maagilise mõtlemise skooriga isikud näitasid uuringutes psühhoosikalduvust. See korrelatsioon ei ole üldse üllatuslik, sest nii maagiline mõtlemine kui ka psühhoos eeldavad "lahkumist" reaalsusest. Mida muud on majanduse soojusest-jahedusest rääkimine kui irdumine tegelikust tootmisest, rahandusest, turundusest jne.

Poliitikute, ja mitte ainult nende, psühhoosist ehk maailmast äraolekust räägib tõsiasjade, näiteks majanduslanguse eitus. Eitus on üldse kõige tugevam ja samal ajal ka kõige destruktiivsem Mina-kaitse. Probleemidele viitajad, näiteks sotsiaalteadlased (mõtlesin kaua aega, kas ei peaks kasutama muud sõna, à la "kriimsilm" hundi asemel), satuvad tule alla, sest reaalsus on valus, isegi traumeeriv.