Marie Under sai nimelise roosi
Mõte poetessi nime kandvast roosist tuli meil, nüüdse Marie
Underi roosiseltsi liikmetel Aune Markil, Kärt Soansil ja siinkirjutajal
vahetult enne Marie Underi 125. sünniaastapäeva möödunud
aastal. Pöördusime kõigepealt Underi ja Tuglase
Kirjanduskeskusse, mille Nõmmel asuva muuseumosakonna juhataja Eha Rand
arvas, et mõte on igati vahva. Hakkasime uurima kas ja kuidas on
uue roosisordi aretamine võimalik.
Roosiaretaja Mart Ojasalu
roosiraamat oli lihtsalt riiulis ja seetõttu helistasimegi esimesena
temale. Seejärel kirjutasime rooside maaletoojatele ja aianditele
kirja, milles oli üleskutse luua uus, poetessi nime kandev roosisort.
Meile saadetud vastustes pakuti võimalust tellida sobiv roos
välismaalt. See mõte meile aga väga ei meeldinud,
misjärel pöördusime Else Liventaali poole, kelle hoole all
on Tallinna Botaanikaaia rosaarium. Temalt saime soovituse valida Eesti
luuletajale kodumaine roos ning Liventaal arvas, et peaksime kasutama just Mart
Ojasalu abi.
Roosi esmaesitlus toimus käesoleva aasta 12.
juulil Rosmakori roosipäevadel, “Marie Underi” looja Mart
Ojasalu koduaias. Esimesed roosiistikud said sel suvel kingitud nii Tallinna
Botaanikaaia kui ka Tartu Ülikooli Botaanikaaia rosaariumile. Roos sai
istutatud samuti Hiiumaale, Kassari kabeliaeda, kuhu on maetud Marie Underi
vanavanemad. Kassari, Tartu ja eelkõige muidugi Nõmme on olnud
Underile olulised paigad.
Roosi istutamine Underi ja Tuglase
Kirjanduskeskuse aeda on ühtlasi Underi sümboolne
tagasijõudmine koju. Paikneb ju Kirjanduskeskuse muuseumiosakond
kirjanikepaari Artur Adsoni ja Marie Underi 1933. aastal valminud majas, kuhu
pärast majaomanike maapakku siirdumist asutasid 1944. aastal oma kodu
Friedebert ja Elo Tuglas.
Lugesin kunagi Sirbist üht usutlust,
milles Astrid Ivask rääkis sellest, et ta oli kinkinud Underi
jaoks korjatud ja kuivatatud sireliõitest koostatud albumi ja Under oli
sellest väga liigutatud.
Loodame väga, et talle oleks
meeldinud ka see kirepunane roos, mis nüüd tema auks kodumaa mullas
õitseb.
Roosi “Marie Under”
kirjeldus
Roos “Marie Under” on 2007. aasta
ristandhübriid, mille emasordiks on “Lac Majeau” (valge
täidisõielise R. rugosa aretis) ja tolmuandjaks
“Kronborg” (veripunane antiikse rosettõiega floribundroos
1996. aastast). “Marie Under” on selektsioon selle ristandi
seemikutest.
Õied on säravad veripunased rosetid,
keskmise suurusega, läbimõõdus 6–8 cm. Kroonlehtede
arv 32–38. Õie südamikus esineb peeneid valgeid kiirekesi
(3–4 tk). Õied asuvad võrsetel (3–6 tk), suhteliselt
pikkadel õitekaeladel. Õitsemine rikkalik, avamaal kahes laines.
Õite säilivus on pikk, avamaal 6–8 päeva. Sordi
vihmakindlus on rahuldav. Lõhn vaevu tuntav.
Lehestik –
tumerohelised, poolmatid, keskmise suuruse ja tihedusega lehed. Lehed valdavalt
viieosalised.
Põõsa kuju on püstine, kompaktne,
suhteliselt pikkade õitekaeltega ja kõrgusega kuni 1 m.
Roosivõrsed on kaetud hõredalt väheldaste heledate okastega.
Sobib aiakujunduses nii kõrgete peenrarooside kui ka madalamate
põõsasrooside rühma.
Roosi
hübriidseemik “Marie Under” kui Eesti oludesse sobiva roosi
hübriid on paljunduses Rosmakor OÜ roosiaias (aretaja Mart
Ojasalu).
Eestlaste nimelised roosid
- Esimene eestlasele aretatud roos 1937. aastal oli pühendatud president Konstantin Pätsile. Selle kreemikaskollaste õitega teehübriidroosi nimeks pandi “Staatspräsident Päts” ja tema aretajaks oli Christoph Weigand Saksamaalt.
- Geraaniumpunaste õitega teehübriidroosi nimega “Friedebert Tuglas” aretas 1968. aastal tollane Teaduste Akadeemia president Johan Eichfeld. Kahjuks ei ole seda enam täna võimalik meie aedadest leida.
- Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud neli tuntud eestlaste nimelist roosi. 1992. aastast pärineb merevaigukollane “Peaminister Savisaar” ja 1990. aastate lõpust kuldkollane “Mati” ehk “Mati Nuude”.
- Veripunaste rosettõitega põõsasroos “Marie Under” on 2007. aasta hübriidseemik.
- Tumeroosade õitega roosi “Ilon” ehk “Ilon Wikland” aretas Mart Ojasalu 2008. aastal.
