Maris Sander Tiit Blaat / Eesti Ekspress

Kahel hääletuspäeval (24. ja 25. märts) saavad linnaelanikud ise järele proovida, kuidas plaan neile meeldib — ühistransport on küsitluse ajal kõigile tasuta!

Kõige lihtsam on muidugi selline naljakas poliitvõte ning siis kogu idee populismiks kuulutada ning edasi mitte mõelda. Tegemist on ju Keskerakonna kavaga. Sellele vastanduvad IRL ja reformarid juba põhimõtteliselt.

Aga vaatame Kesk-fassaadist natuke kaugemale.

Tasuta ühistranspordi ideed on varem Eestis välja käinud ka teised erakonnad: sotsid Tallinnas, IRLi poliitikud Tartus, rohelistest rääkimata. Nende samasugusele jutule sellist vastuseisu, nagu on praegu, pole ma kohanud.

Osalt arvatavasti seepärast, et tasuta bussiga sõitmine meeldiks rahvale teiste erakondade poliitikute meelehärmiks liigagi hästi.

Ent tegemist on üdini rohelise algatusega, mis vähendaks autode liikumist linnas. Seda ideed on maailmas edukalt ja vähem edukalt rakendatud varemgi.

Näiteks mõned USA suurlinnad loobusid sellest peamiselt seetõttu, et ühistransport muutus kodutute mitteametlikuks varjupaigaks ning vandalism sõidukites kasvas.

Kuid Tallinn pole miljonilinn. Meil pole nii palju kodutuid kui seal ega erilist vägivallatsemist ühistranspordis. Miks mitte katsetada? Kui me suudaks vältida bussides, trammides ja trollides laamendamist, asotsiaalide sõpruskondi sealt veidigi eemal hoida ja kvaliteeti tagada, siis why not?

Näiteks Mariehamnis Soomes, Hawaii saartel USAs, Noyonis Prantsusmaal, Kirunas Rootsis, Torreviejas Hispaanias on sõidukite heakorra ja reisirahuga enam-vähem kõik hästi ja elanikud ei kurda, et “nii halb ikka, et ühistransport on tasuta. Tahaks väga piletit osta.”

Keskerakond kavatseb hakata tasuta ühistransporti rahastama summade arvelt, mis vabanevad, kui linn tasub ühisveevärgi projekti viimase 12,5 miljoni euro suuruse makse. Siis saab vabu vahendeid kasutada pealinna keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

Kuna linnarahvas sõidaks autode asemel rohkem ühistranspordiga, oleks heitgaase ning mürgist kummi- ja asfalditolmu pealinna tänavail vähem.

Muidugi sooviksid paljud, et see raha läheks näiteks lasteaedade remondiks. Aga lasteaedades käib tunduvalt vähem inimesi, kui kõnnib, sõidab jalgrattaga või autoga Tallinna linnas.

Selline rahakasutus mõjutaks mitu korda suuremat hulka inimesi. Õhku hingame me ju kõik.