Marko Mägi: Eestlase harukordne vaist
Kohe pärast seda oli tal plaan jõuda Costa Ricasse.
Juhtus nõnda, et sõbranna reisilesaatmise pidu jagunes mitmele päevale ja ööle ja mitmesse paika. Ühel viimastest päevadest hängisime Tallinna kesklinnas ja et toidule polnud me enne just erilist rõhku pannud, otsustasime süüa hamburgerit. Ilm oli soe, istusime Vabaduse väljakul haljasalale. Üsnagi vaba olemine oli.
Hamburger maitses päris hästi, ostsime ühest parematest putkadest. Kuid ega ma polnud viimasel ajal söömisega eriti harjunud – kogemata juhtus nõnda, et oksendasin pool hamburgerit välja, otse murule. No mis sa teed ära! Ega ma siis meelega. Aga eks oksendaminegi kuulu inimlike vabaduste hulka.
Vabaduse väljaku haljasala kõrval kulgevat kõnniteed mööda aga voorisid kõiksugu turistid. Otsustasime korraldada turistidele väikese äraarvamismängu. Nimelt küsida, millest nende arvates minu okse koosneb. Mingis mõttes nagu esitleda seda Tallinna ja kogu Eesti visiitkaardina. Auhinnaks oleks olnud ekskursioon öölokaali Levist Väljas.
Kõigepealt tulid Jaapani turistid. Takseerisid mu okset eest ja tagant, viimaks poetasid tagasihoidlikult, et tegu on sushiga. Einoh, vale vastus puha! Algul ma sushist väga ei pidanud, et no kõlbab ju ka, aga ei midagi erilist. Aga ükskord mu üks teine sõbranna kutsus mind sushit sööma ja õpetas õigesti maitsestama – no vaat siis viis sushi küll keele alla. Tuli välja, et varem olin wasabi kuidagi kahe silma vahele jätnud.
Siis astusid mängu ameeriklased. Mõtlesin, et neil ei tohiks hamburgeri äratundmisega küll erilisi probleeme tekkida. Ameeriklased aga kratsisid kukalt ja pakkusid viimaks, et ju mu okse koosneb verivorstist, pohlamoosist ja hapukapsastest. Einoh, totaalselt puusse jälle! Ameeriklasedki jäid plusspunktidest haledalt ilma.
Vahelduseks otsustasime küsitleda ka üht eestlast. Turisti mõiste alla mahtus ta, kuna oli Tallinna reisinud Tartust. “Äh, mis siin pikalt uurida,” ütles Tartu turist entusiastlikult. “Selge ju see, et tegu on kräpiga! Puhas kiirtoit! Hamburger!” Vaat niimoodi aitas eestlast tema harukordne vaist. Eestlastena oleme ju ajaloo vältel käinud läbi tulest, veest ja vasktorudest ja see on meid treeninud tegema selget vahet õige ja vale vahel.
