VERONIKA rääkis, et Kadriorus elades sõbrunes ta vene naistega, kes trepikojas suitsetamas käisid. Sel ajal hakkas ta ka ise suitsetama, et asjal rohkem pointi oleks.

IVO rääkis, et kui VERONIKA Berliinis ühele vanamehele õhtusööki valmistas, valas ta kõigepealt pool pudelit õli panni peale. Vanamees ütles Veronikale, et nojah, õliga sa küll ei koonerda. Aga pärast tuli välja, et see oli äädikas.

VERONIKA rääkis, et vahepeal elas ta Pärnus ilma vee ja elektrita korteris, kus elab üks vanamutt ja kaheksa kassi. Kassid vaadanud Veronikat õudsete nägudega, ähvardavalt, kui ta WCs käis. Hästi ei julgenud WCsse minna.

VERONIKA rääkis, et Lukuabi polnud kogu oma tegutsemisaja vältel nii jubedat ust näinud, kui tal Kadriorus elades oli. See uks ei seisnud hingedel, vaid oli kuidagi hingedelt maas. Koos uksega võis inimene ise ka pikali kukkuda.

VERONIKA rääkis, et Pärnus ühed tuttavad kriminaalid ütlesid, et nad põletasid tema mobiiltelefoni ahjus ära. No ikka selleks, et Veronika ei saaks muu maailmaga ühendust võtta. Pärastpoole andsid kriminaalid telefoni Veronikale tagasi ja see töötas nagu ennegi.

VERONIKA rääkis, et üks tema tuttav meditsiinitöötaja müüs kaltsiumi, et see pidavat vitamiini mõttes hea olema. Pärast vaatas, et oh, pagan, see on hoopis kaalium.

VERONIKA rääkis, et mõnikord oli tal oma abikaasaga hommikuti igav.