Andmekaitse inspektsioon, õiguskantsler ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on leidnud, et riigitunnusega tippdomeenide haldamine on avalik ülesanne. Samuti viitab standardina käsitletav RFC 1591 asjaolule, et domeenide registreerimisega tegelevad administraatorid osutavad avalikku teenust. Arusaadavatel põhjustel ei nõustu aga EIS sellise seisukohaga. Juhul kui peaks leidma kinnitust, et riigitunnusega tippdomeenide haldamine on avalik ülesanne, siis tõstatub hulk teisi küsimusi.

Domeeniseadust ei tehtud

Esiteks kerkib küsimus avaliku ülesande teostamise õiguslikust alusest. Avaliku ülesande olemus ei muutu, kui seda ülesannet täidab eraõiguslik isik. Eraõigusliku isiku poolt avaliku ülesande täitmine on käsitatav riigivõimu teostamisena põhiseaduse § 3 lg 1 tähenduses. See tähendab, et .ee domeeninimede haldusülesande üleandmine oleks pidanud toimuma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel sõlmitud haldusepinguga. Valitsus on andnud küll volituse EISi asutamiseks, kuid teadaolevalt haldusakt või -leping domeenide haldamise üleandmise kohta puudub.

Teiseks tõstatub küsimus EISi toimingute õiguspärasusest domeenivaidluste lahendamisel. Domeeninimede registreerimisega seotud vaidlusi lahendab EISi struktuuriüksusena domeenivaidluste komisjon. Kui komisjon otsustab vaidlustusavalduse rahuldada, siis vaidlustatud domeeninimi kustutatakse või antakse üle vaidlustajale. Avaliku ülesande täitmise käigus tahtevastaselt domeeninimest ilmajäämine riivaks paratamatult esialgse registreerija õigusi.

Riigikohus on leidnud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, sest see hõlbustab esitamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Euroopa Inimõiguste Kohus on kinnitanud, et väljendusvabaduse kaitsealas olev informatsioon hõlmab ka reklaami, mistõttu riivataks domeeninime kustutamise või üleandmisega esialgse registreerija väljendus- ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus on rõhutanud, et põhiõigusi võib piirata üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Domeeninimede kustutamine ja üleandmine ei ole aga reguleeritud seaduse, vaid EISi nõukogu kinnitatud reglemendiga.

Aastatasu võib olla Riigikogu pädevuses

Kolmandaks tuleb päevakorda küsimus, kas domeeninimede registreerimine avaliku ülesande täitmise käigus on käsitatav avalik-õigusliku toiminguna. Kui vastus sellele küsimusele oleks jaatav, tuleks möönda ka kehtiva registritasusüsteemi vastuolu põhiseadusega. Seda põhjusel, et põhiseaduse § 113 kohaselt on avalik-õiguslike tasude kehtestamise ainupädevus Riigikogul, kuid käesoleval ajal kehtestab registritasu EISi nõukogu.

Seisukohta, et EIS täidab avalikke ülesandeid, väljendas andmekaitse inspektsioon juba 2011. aasta veebruaris. Toona küll EIS vaidlustas inspektsiooni ettekirjutuse, kuid kohtuotsuseni ei jõutud, sest EIS otsustas kaebuse tagasi võtta. Raske on öelda, kas see tähendas EISi poolt inspektsiooni seisukoha vaikimisi õigeksvõtmist, kuid samas tuleb nõustuda andmekaitsjate seisukohaga, et tõenäoliselt ei ole EIS kohtupoolsest hinnangust huvitatud. Seega jääb vaid oodata, kuidas kujunevad seekordsed vaidlused ning kas need toovad selgust domeeninimede haldamisele õiguslikus tähenduses.