Martin Oja

Statistika vihjab, et nii see ei jää. Inimpopulatsioon paisub endiselt, raisates kirglikult taastumatuid varusid, millest kergesti pumbatav nafta on vaid üks paljude seas. Kaugel pole (taas)taipamine, et teenused ei anna sooja ega täida kõhtu. Silmaklappidega jõudeühiskond näeb Maslow’ püramiidi alumisi kihte loomulikuna nagu puhast joogivett või päikesetõusu hommikul; pikaks venitatud ja keerukas tarneahel on muutnud need hüved linlase jaoks umbisikuliseks ja enesestmõistetavaks. Kusagil tagatakse neid ilma “meie” osaluseta. Viimase kümne aastaga kahekordistunud hinnaga toit on läänlase jaoks veel odav. Aga rahvusvahelises geopoliitikas leiavad aset enneolematud muutused. Toitu importivad riigid on asunud välisriikides põllumaad kokku ostma, et kriisile vastu astuda.

« Avalehele 11 Kommentaari