Hirm on vallutanud linna. Nädala alguses näis mulle, et terve Bangkok käib maskides. Kesknädalaks oli maskikandjaid tänavail taas vaid üksikuid. Kas nad tüdinesid või jäid haigeks? Tai meedia toob järjekindlalt iga päev peauudisena H1N1 numbreid ja hoiatusi. ­Juuli kolmandal nädalal raporteeris tervishoiuministeerium kokku 44 surmast ja poolest miljo­nist nakatunust. Viimane arv saadi haiglas H1N1 nakkuse testinute arvu korrutades.

Algkoolid on suletud olnud juba mitu nädalat, grippi haigestunud inimestel palutakse koju jääda ja mitte haiglasse tormata, enne kui tervis on tõesti halb. Valitsus manitseb, et koju jäädes on võimalik haigusest rutem jagu saada, sest nõrk organism ei korja üles muid nakkusi.

Mu kolleeg Ae sai oma algkoolis käivalt pojalt gripi pühapäeval, teisipäeval ilmus ta pooleks päevaks tööle, sest "pidi midagi tähtsat bossi jaoks tegema". Nii ta köhis ja aevastas ja turtsus oma näomaski sisse, ülejäänud kolleegid hirmust kanged ja ka maskid ees. Ka Facebooki staatustes ilmub aeg-ajalt ülestunnistusi, et see või teine tuttav on nüüd gripis. Keegi neist ei käi küll testimas ega kiida endal seagrippi olevat. Hirm ja tabu. Tai opositsioonile see ratsu sobib, valitsus on pideva surve all, et mida nad teevad paanika ohjeldamiseks ning vaktsiini kiiremaks tulekuks.

Keegi aga pole avaldanud võrdlevaid arve iga-aastase mussoonvihmade tulekuga algava gripihooaja leviku, suuruse ja surmade kohta. Mis gripid need on olnud, mis viimastel aastatel on pannud inimesi kuudeks köhima? Ei tea. Aga nüüd on meil gripp, mille iga liigutust on maailm hirmuga jälgima pandud.

Et see hirm laekus samal ajal, kui rahvas on juba niigi paanikas töökoha ja sissetuleku kaotamise pärast, tundub nagu ülekeeratud vindiga maskiballi stsenaarium. Kui lisada siia veel ebakindlus, usaldamatus ja viha poliitilise ebastabiilsuse võimaliku jätkumise pärast, siis tekib küll mõte, et kuidas nii hirmsas maailmas üldse edasi saab.

Aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nende kõvade negatiiv­sete emotsioonide vastukaaluks kerkib patriotism, kõva positiivne emotsioon. Tai ühiskonda viimastel aastatel lõhestanud võitlus ekspeaministri Thaksini meelsete nn punasärklaste ja kuningameelsete nn kolla­särklaste vahel andis tee uuele isamaalisuse õitsengule.

"Ärge ­haavake Taid," oli tavainimeste lemmiküleskutse madinate ajal, ning see jätkub. Demokraadist peaminister Abhisit Vejajiva postitas Facebookis 23. ­juulil lingi "I love Thailand" veebile ning sai mõne tunni jooksul 321 tunnustust ning 74 kommentaari, enamik positiivsed ning südamest isamaalised. Aga isamaalisus igapäevaselt H1N1 ja ­töökaotushirmu vastu ei aita. Tai turismisektor on viimase 49 aasta madalaimas seisus, ning arvatavasti kukub sel aastal 22% ütles Turisminõukogu esimees ­Kongkit Hiranyakij 23. juulil. Põhjuseks üleilmne masu, Tai poliitiline ebastabiilsus ning H1N1. Seagripp võib põhjustada ainuüksi turismile 70 miljardi kroonist kahju.

Kuidas siis ikkagi saab? Saab, kui pöördud pehmete positiivsete väärtuste poole. Ja tailastele pole vaja seda õpetada. Inimesed, kel maski ees pole, naeratavad üksteisele ja ütlevad sõbralikke sõnu.

Üleeile parandasid mehed Emporiumi kingaparanduses tasuta mu rihmikud, liimisid lille tagasi: "Madame, for YOU, free!" Foodlandis saan vaevalt lõuna ajal siseneda, kui kokad ja ettekandjad ja apteegipoe müüjad ja parkimistemplilööja naeratavad silma vaadates, panevad käed tervituseks kokku või hüüavad õnnelikult "Hello madame!". Tais tunned su ümber olevate inimeste sõbralikkust ja hoolivust - päikesepaiste, tšillipiprane odav toit, sajad eksootilised ­puuviljad, ­ööselgi soe õhk ning köetud merevesi on vaid boonus. Rannas lebades ning lainete hingamist kuulates võtab see rütm su meeled üle, hirm ja kaos tunduvad olevat teise maailma paradigmaks, siin rannas on heaolu, lõdvestus, rahu, õnn, nagu oleks väike ja ema süles. Tunned, et tervis tuleb. Tai turismiamet ennustab kõigele vaatamata 143 miljardi kroonist aastatulu.