Kui Ösel kunagi “Mehukattit” kopeeriva kodumaise siirupikanistri turule tõi, saatis seda õelavõitu nali. Nende siirupit nimetati "suure tähega Eestimaiseks”, sest ainult E-tähega komponentidest see koosneski. Terviseteadlikele orienteeritud ACE pakkus suurepärast võimalust vabaneda keemiatehase mainest, mille toodangut tarbijad joomast keeldusid. Aga välja kukkus “nagu alati”.

Tiina Joosu tekstist võis veel kuidagi arvata, et väge täis isased konveieri ääres päevade kaupa praaksildiga pudelit passimas on osake trenditeadlikele beibedele mõeldud ACE turunduskampaaniast. Teatud pingutusega võinuks selles näha ühe välismaa lightjoogi reklaami-story kodumaist koopiat. Paraku, transamachost juht lõikas sellegi võimaluse kõiki sildu põletades läbi.

““See on teadlik valik: nemad on tugevad, ei jää rasedaks, ei jää haigeks, ja nende lapsed ei jää haigeks,” kommenteerib Leis, abielumees ja kahe lapse isa.”

Kui midagi niisugust oleks libisenud üle koolatehase juhi huulte Ameerikas, oleksid sealsed naisorganisatsioonid veel samal õhtul korraldanud kümnete ostukeskuste juures miitinguid ja kutsunud tööalase diskrimineerimise eest selle firma toodangut boikoteerima. Ösel Foodi tegevjuht Kuldar Leis on aga meie aja kangelane, kes eduka firmajuhina vahendab edu saladust teistelegi – ärge võtke naisi tööle!

Pole kahtlust, et tee transamehest tegevdirektoriks on käinud kaares mööda mõningatest väärtustest ja tõekspidamistest, mis vaatamata üliliberaalsusele on isegi Eestis tavaks saanud. Tsiviliseeritud oludes ei võeta naisi teadlikult tööle ainult sellistele ametikohtadele, kus neil on oht lapsesaamisrõõmudest ilma jääda. Öseli personalipoliitika lähtub aga sootuks teistest põhimõtetest.

Ösel Food on oma kindla valiku teinud, nüüd on tarbija kord: toetada Ösel Foodi kiiret röövmajandust või otsustada millegi jäävama kasuks. Olgu selleks siis kodumaised Saku või Tartu Õlletehase kaubamärgid, mõni maailma bränd, Värska vesi või Põltsamaa mahl.

Ülo Veldre