Mikk Pärnits : Poliitikast on saanud elustiil ja see on jäle!
See pole töö ja see pole raske, selle eest ei tohiks saada rohkem palka, kui lasteaiakasvataja. Poliitikud devalveerivad moraalset kõlblust ja tööeetikat ägedama innuga, kui suguhaiged prostituudid või jehoova tunnistajad. Saavutanud korra kõrgema võimupositsiooni, muutub ajataju ametiaja tajuks. Meie riigi rahvaesindajad on käitunud isiklikult või kollektiivselt nii halvasti ja põrsalikult, et pole ime, miks keegi neid tänaval rünnanud pole.
Teen ettepaneku asendada riigikogulased üheks päevaks potitaimedega, näiteks kuuseistikutega. Selle eesmärgiks oleks anda kahel jalal kõndivatele lillkapsastele ja muudele taimekestele aimdust aja kulgemisest ja elust peale poliitikat. Eestis kasvab mitmeid puid, mis on näinud selles riigis ära okupatsioone, võimuvaheldumistest rääkimata. Üks vana puu on tark ja ilus vaadata, tal on juured kõikjal enda ümber ja ta on osa loodusest ja ökosüsteemist. Puu ei ahnitse ega klammerdu roniva umbrohu taimena teiste looduse asukate ümber neid elust tühjaks imedes ja siis ise peatselt ära kärvates. Poliitik ainult imeb ja imeb, ronib ja ronib ning lõpuks kärvab ikka üksinda.
Potitaim poliitiku asemel - see oleks võimas ja isegi ilus. Mõtelge, kui kaua läheb aega enne, kui tõrust tamm saab. Siis vaadake Savisaart. Kõige hullem on see, et rahvas on ise loll ja ei saa aru, keda kiruda, kes on õige mees (või naine) ja kes mitte. Nii ei suudeta umbrohtu kultuurtaimest sorteerida ja võrdselt vohavad mõlemad, kuigi muidugi on malts alati rohkem laiutanud, kuna ta on vastupidav ja paljuneb ilma probleemideta.
Kui ametiaeg on läbi, minnakse mujale äri tegema. Poliitika pole Eestis töö, vaid äri. Ühtlasi on see ka, nagu eelpool mainitud, elustiil. Ajad natuke ümmargust juttu, natuke oled telekas - no problem. Lõpuks taandub aga kõik sellele, et keegi ei vastuta mingi jama eest ja valijaskond mandub apaatseteks torisejateks või südametunnistuseta karjeristideks, sest eeskujud on ju riigitasemel olemas. Keda on siin süüdistada? Ega me ei ela allpool vaesuspiiri või kusagil Ugandas. Meil on internet, televiisor ja palju muud. Ja isegi poliitikud kiruvad poliitikuid, vot nii persses on see süsteem. Igasugused endised parteiliikmed ja molkused kolavad riigiasutustes, surevad rikka ja rasvasena ning Õhtuleht on igal uuel aastal kasumis. Situation normal - all fucked up.
