Ma ei saa aru pr Pilvre loogikast, et inimene pistab siin Eestis loomadega rinda nagu võrdne võrdsega. Otse vastupidi – nagu mingi tülika, iseväärtuseta ollusega. Sama loogikaga võib ju öelda, et põllupidaja pistab umbrohuga rinda nagu võrdne võrdsega – kisub selle lihtsalt välja nagu ei midagi. Kui nagu võrdne võrdsega, siis on reeglid ja teisele antakse ka võimalus. Milline võimalus jääb hülgepoegadele, kes lihtsalt maha notitakse? Kui võrdne võrdsega, siis ronib mees merre ja võitleb seal isase hülgega, noh, võtku nuga app, hüljest aitab vesii. Hunti ei lööda üldsegi maha seepärast, et keegi oleks mõelnud tema süüküsimuse üle. Vaid ta lüüakse maha nimelt nagu pime loodus, et ei segaks, pole vahet, kas hunt või malts. Loomaaias on hunt ka eestlasele armas loom.
Ning öelda, et linna sattuv loom on Eestis tavaline – sel juhul
vahest ei mäletaks kõik, et Metropoli kohvikusse tuli mäger. Seda mäletatakse,
sest see on ju otse kuulmatu.
