Mõmmik ei ole rikas, vaid aitab, kuidas võimalik
Soovime juhtida Eesti Ekspressi toimetuse tähelepanu artiklis esinevatele vigadele ning avalikkusele esitatud konteksti ebatäpsusele.
SA Tartu Ülikooli Kliinikum ei ole SA TÜK Lastefondi rajaja - SA TÜK Lastefondi asutasid (tegid ka rahalised sissemaksed) 2000. aastal 26 eraisikut, kellest osa on tõesti Kliinikumiga (olnud) seotud, paljude suhe Kliinikumiga on aga nagu igal inimesel. Kõikide lastefondi asutajate soov oli ja on aga toetada Tartus ja Ülikooli Kliinikumis laste ravivõimaluste parandamist, kaasates selleks avalikkuse vabatahtlikku abi ja rahalist toetust.
Administratiivne seos aga fondi ja kliinikumi vahel puudub ja ei lastefond ega mõmmik saa kuidagi rääkida kaasa selles, kuidas kliinikum vastavalt raamatupidamisseadusele peab ehituseks eraldatud raha bilansis näitama.
Seega on vale artiklis TÜK Lastefondi kogutava raha kliinikumi uue korpuse ehituse jaoks (sh. riigi ning EL fondide) antud ning raamatupidamise reeglite tõttu hetkel 161 miljoni kroonise kasumina näidatud raha kõrvutamine stiilis „neil on ju raha küll, miks nad veel koguvad?"
Ehituse jaoks mõeldud kroone ei saa kahjuks kuidagi laste raviks kasutada, ehkki pealiskaudselt lugedes ja kahe erineva organisatsiooni pabereid kõrvutades võib ju nii tunduda.
SA TÜK Lastefond on juriidiliselt vormilt sihtasutus, kus tööle on palgatud tegevjuht, osalise koormusega projektijuht ja osalise koormusega raamatupidaja. Fondi tegevuskulud (NB! mitte ainult palgad) on tegelikult isegi alla 10% tulust, mis on tagasihoidlik tase ja saavutatud lihtsalt sellega, et inimesed teevad oma tööd suuresti missioonitundest. Kõik need inimesed võiksid teenida selgelt suuremat tulu mõnel muul ametikohal. Fondi töö, mis on vajalik korraldada, on selleks liiga suur ja nõutav kompetents liiga lai, et keegi hea inimene oskaks ja teeks selle tasuta ära. Vabatahtlikke rakendatakse, kus vähegi võimalik.
Fondi nõukogu on 8 liikmeline, kellest mitte keegi ei saa ega ole saanud oma töö eest tasu, vaid vastupidi - teeb ka ise annetusi. Nõukogu otsustab tehtavad investeeringud haigla poolt esitatud ettepanekute alusel, kaaludes alati põhjalikult, milline võiks olla parim tehtavate kulutuste ja saadava tulemuse suhe.
Artikli autor väljendab imestust, et heategevusfondid ei kasuta kogutud raha kiireteks soetusteks, hoiavad kogutud raha ja koguni investeerivad.
SA TÜK Lastefond soovib töötada jätkusuutlikult - on paremaid ja halvemaid aegu.
Annetajate raha on õigesti kasutatud ka siis, kui ta ei ole hetkel aparaatide või koolituse eest välja makstud - nt. Jõulutunnelis kogutud operatsioonilaua ostusummat ei saa Tartus enne kasutada, kui Maarjamõisa uus haiglakorpus, kuhu kolib ka kirurgiakliinik, saab aasta lõpul valmis - ei ole võimalik osta operatsioonilauda poolikusse hoonesse. Ja selle tõttu peame me mõned summad tõesti mingil hetkel fondi välja maksmata toetustena näitama, mis muidugi hea (või halva) tahtmise korral annab justkui aluse panna kogu fondi tegevuse tulemuslikkus kahtluse alla. Mis iseenesest on absurd - ükski tõsine heategevusfond ei meil ega mujal maailmas saa tegutseda põhimõttel - kogusime mingi summa, kulutasime ära ja hakkame nüüd jälle nullist peale. Ehk siis reserv peab alati olema ja kui see on, on see mõistlik ka teenima panna.
Seega on artikli lõpus toodud järeldus retoorilise küsimuse näol kummaline - eetiline on raha küsida ja anda, kui see läheb laste raviks ja muul moel võiks üks või teine laps jääda ravist ilma. See on peamine idee, miks fond tegutseb.
Kokkuvõtteks:
Tänu kahele suurele ja hästinähtavale heategevusfondile ja nende heategevuskampaaniatele on ka riiklik tähelepanu laste raviks vajalike aparaatidele ja nende riigipoolne rahastamine oluliselt paranenud. Olgu kasvõi nimetatud liigesehaigete laste bioloogiline ravi kampaania „Ma annaksin Erlele oma jalad ära", mille tulemusel kogutud raha aitas teha läbi kaheaastase kalli ravikuri uue põlvkonna ravimitega mitte ainult ühel, aga kolmel rasket liigeshaigust põdeval lapsel, aga mis veelgi olulisem - selle tulemusel lülitati vastava haiguse ravi (bioloogilised ravimid) ka Haigekassa finantseeritava ravi hulka.
Laste ravivõimalused nüüdseks tundmatuseni muutunud - ka statistika näitab, et viimase kümne aasta jooksul on nt. väikelaste suremus vähenenud juba Põhjamaade tasemele -mis on otseselt seotud nii riigi kui heategevusfondide poolt soetatud ja elupäästvate aparaatide hulga ja tehnilise tasemega.
Vastame alati küsijatele hea meelega, kui soovitakse täpsustada seda, kuidas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond raha kasutab ja eeldame, et infot edastatakse avalikkusele korrektselt ja erapooletult. Eelarvamuslik hoiak suure levikuga ajaleheartiklis teeb kogu heategevussfääri tegevuse raskemaks ja tekitab avalikkuses umbusku.
Inimlikku mõistmist soovides,
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi ja annetajate nimel, Merike Kaunissaare, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond juhataja.
