Naistepäeva blues
Juba pikemat aega kummitab mind üks laul - ansambel Nemo hitt "Ei jää aega tangoks". Lool on meeldejääv meloodia ja kaasahaarav refrään, aga eelkõige mõtlemapanev tekst paneb mind ikka ja jälle popmuusika klassikasse kuuluva tantsuloo juurde tagasi pöörduma. Laulusõnade autoril Tiit Talisool on õnnestunud tabada midagi äärmiselt olulist, mis eriti aktuaalne praegu - ajal, mil lähenev naistepäev sunnib meid taas kord mõtisklema Eesti naisest ja tema rollist kaasaegses ühiskonnas.
Niisiis, millest käib jutt? Sellest veidi hiljem. Kõigepealt anname sõna poeedile.
"Kell on palju ning me tangot koos tantsida enam ei saa,
vist ainsa suudluse sulle ma kingiks veel toon,
sest varsti koju nüüd saabub mu seaduslik mees
ning sa lahkuma pead minu juurest nüüd.
Ei ole aega meil tangoks, praad kõrbenud on,
ka pesu pesta ei jõudnud, jäi võtmata tolm.
Ning laste järgi ma sõime veel jooksmagi pean,
kust siis aega võtan tangotantsuks ma?
Kui orav rattas pöörlen ma - pöörled sa, pöörled sa!
Ei töödega ma maha saa - ei sa saa, ei sa saa!
Ei taha olla masin, nii sagin, aeg on mul kasin,
vaid tango elu rõõmsamaks mul teeb."
Minajutustaja on koduperenaine, kelle ainus ülesanne hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Klassikaline heaoluühiskonna mudel. Ometi on kõik asjad selles peres pilla-palla: praad kõrbenud, pesu pesemata, tolm võtmata ning lapsi pole ikka veel sõimest koju toodud. Milles asi? Kas käib kodutööde koorem meie kangelasele üle jõu? Ehk ahistavad teda ajast ja arust soorollid? Võibolla tahaks ta hoopis teaduses, äris, kultuuris või poliitikas karjääri teha?
Oh ei - proual on tekkinud mingi jorss, kes käib temaga "tangot tantsimas", seeaeg kui seaduslik mees tööd teeb ja perele elatist teenib!
Selge see, et kõik inimesed vajavad vaheldust. Päev otsa kraamida ja küpsetada ongi ilgelt nüri. Aga antud juhul on tegemist juhtumiga, kus vaene naine on saavutanud oma ebakompetentsuse taseme. Ta rabab mitmel rindel nagu masin ega saa ühtki asja tehtud. Kodu on sassis nagu seapesa ja armukese jaoks ei jätku kah küllalt aega. Niimoodi, kardan ma, muutub ühise tangohuvi baasil alanud suhe peagi vaid stressiallikaks.
Kus võiks peituda lahendus? Tööleminek ei pruugi olla väljapääs, sest eeldab tantsuhimuliselt kanapealt oskust oma aega veelgi täpsemalt planeerida. Jätta lapsed ja seaduslik mees maha ning alustada uut elu? Jälle kahtlane. Vaevalt härra Tango selleks valmis on – käib aga niisama ajaviiteks suksutamas, ent kaob nagu tuul, kui asjad tõsiseks kisuvad. Muidugi võiks seaduslik mees ise oma eidega mõnikord tangot keerutada, aga kust see aeg ometi võetakse - laenud ja liisingud tahavad maksmist, küprokist maja kõpitsemist. Hea, kui jääb õhtul mahti paar tundi teleka ees magada.
