Mina kui pedagoog, näitleja, ema ja vanaema tean, kui oluline on nukk lapse jaoks. Kui laps läheb kodunt välja, tahab ta ka oma nuku kaasa võtta, sest see annab talle turvatunde. Nukk on lapse jaoks elusolend, rohkem kui sõber ja sel on lapse arengus kujuteldamatu osa. Seoses ühe järjekordse Tallinn TREFFi festivaliga kirjutas üks Eesti nukuteatri olulisemaid uuendajaid Rein Agur ajalehes Sirp (25. mai 2007): „Nukuteater on teatriliikidest imele kõige lähemal, just teatriime tõmbab nukuetendust jälgima. [---] Laps kohtub nukuteatris imega. Ime paneb lapses kasvama uudishimu. Uudishimu aga on lapse arengu alus.“


Miks siis loodi äkki Noorsooteater? Laste- ja noorteetendusi teevad kõik teatrid, kuid mitte nukuetendusi. Iga draamateater saab üsna lihtsalt hakata end nimetama noorsooteatriks, kui tahab keskenduda kindlale vanuserühmale, jäädes endiselt sõnalavastusteatriks. Kuid mitte ükski draamateater ei saa ühtäkki muutuda nukuteatriks.

Avalehele
16 Kommentaari
Loe veel: