Anu Juurak, Jussi Kivi, tšehh, leedukas ja Mare Tralla... Kui kaua juba, noored kunstnikud, teie näitusi teemal “mind ei sallita, inimesed ei mõista üksteist, kõigil on äng”. Aga kui mõistame üksteist, kui Eesti on tiptopp paik ja teed tööd, kaob ka äng? Kas teie mure on, et näitustel justnagu käiakse hästi vähe? Ei tea, miks küll?