Äsja eesti keeles ilmunud raamat “Seksuaalsus eri kultuurides” (autoriks Soome seksuoloogiaühingu president Pirkko Brusila) kirjutab, et inimene on ainuke elusolend looduses, kes ei tunneta instinktiivselt, kuidas suhtuda seksuaalsusesse ja kuidas hoolitseda oma järglaste eest. “Millist tohutut kannatatust on toonud sellealase info puudumine,” märgib autor. Eks siis evolutsiooni käigus kaduma läinud instinkte asendab tulevikus iPhone´i liides, mis aitab inimestel üksteist vaevata leida. Viimased paartuhat aastat on seda tänamatut tööd pidanud tegema pastorid, muftid ja gurud religioosseid ettekirjutusi tõlgendades.

Pirkko Brusila püüab inimkonna seksuaalkäitumist kuidagiviisi võrrelda ja mina loen sellest raamatust välja, et kõige raskem elu on kristlastel. Piibel jagab seksi-nõu väga vähe ning sedagi läbi lillede.

Kristlikus kirikus valitseb arusaam, mille aluseks on kirikuisa Augustinuse õpetus, et suguühe on lubatud ainult laste saamise eesmärgil ja isegi sel juhul ei tohi suguakti nautida. Samas: abieluvälistesse armumistesse suhtus Jeesus Kristus mõistvalt. Mäletatavasti päästis ta pattu langenud naise kividega surnuks viskamisest, öeldes, et visaku esimene kivi see, kes ise pole pattu teinud.

Kristluse ortodoksne suund paistab moodsam. Ortodoksid suhtuvad seksuaalsusesse erilise austuse ja hoolitsusega, sest seksuaalsust peetakse Jumala suureks kingiks inimesele.

Katoliiklased leiavad, et inimese keha on armastuse instrument, mitte selle takistus. Ei ole patt kasutada seda instrumenti loovalt, kirglikult ja rõõmsa meelega, ütlevad nad.

Vanurite seks on Piiblis tolereeritud: näiteks neitsi Maarja - tulevase Jeesuse ema - vanemad, vagad Jaakob ja Anna, olles jõudnud juba kõrgesse ikka, olid mures, et neil ei õnnestunud ikka veel last saada. Kumbki kurvastas ja palvetas omaette, kuni jumala ingel ilmutas end soovitusega, et kui nad last tahavad, peaksid nad ikka teineteisele väheke ligemal olema kui lihtsalt palvetades. Varsti sündiski neil tütreke.

Islam on ristiusu järel teine kõige levinum religioon maailmas. Seksuaalsuse tähtsusele viitab Koraani teade, et seks kestab paradiisis edasi. Süütud neitsid saavad tasuks vagadele meestele, kes “lamavad kaunistatud vooditel ilusate neidude kõrval” ja neid ümmardavad iginoored noorukid kui “laiali laotatud pärlid”. Mõistagi leidub paradiisis lisaks poistele ja neitsitele ka naisi. Nii et taevalik seks peaks olema tagatud.

Erinevalt Piiblist jagab Koraan ka praktilisi suguelulisi näpunäiteid.

Muhamed ütleb: “Keegi teist ärgu heitku oma naise peale nagu elajas. Enne suguühet peab mehe ja naise vahel toimuma eelmäng”. Ja ta täpsustab, et mõtleb selle all “suudlusi ja sõnu”.

Judaismis on mehe religioosseks kohustuseks oma naise rahuldamine, regulaarne seks on mitte ainult mehe, vaid ka naise abieluline õigus. Naist, kellel alatasa “pea valutab”, peetakse mässajaks ning pideva seksist keeldumise eest võib mees abielulepingu rahalisi kohustusi vähendada seitse dinaari. Tooras on mehe abileluliste kohustuste loetelu päris detailne: näiteks töömehel on suguühet vaja kaks korda nädalas, kaameliajajatel üks kord 30 päeva jooksul ning meremeestel üks kord poolaastas. Õpetatud mehed, kes uurivad Toorat terve nädala, peavad seksi praktiseerima reede õhtul ja sabati ajal.

Elulist nõu leiab siitki: inimene ei tohi armatseda liiga täis kõhuga ega liiga näljasena, toit peab olema enne korralikult seedunud. Seksida ei tohi enne teele minekut ega teekonnalt naasemise päeval, kui teed käidi jalgsi. Lisaks on Talmudis on kirjas, et mees ei tohi ilma naise nõusolekuta ametit vahetada, kuna see võib hakata mõjutama naise abileulisi õigusi – isegi kui sissetulekud suurenevad.

Seks - see on imelihtne, ütleb mu vana sõber Sigmund Freud, seksuaalsuhe aga hoopis keerulisem teema.