Peeter Rebane: Teeme Estonian Airi koos paremaks!
Minu minisaaga Estonian Airiga sai alguse läinud talvel, kui meie lend Stockholmist Tallinna edasi lükati ja lõpuks tühistati. Sagedase lennureisijana olin üllatunud sellele järgnenud täielikust infosulust ning firmapoolsest ükskõiksusest.
Kutsusin meedia kaudu kõiki eestlasi, kel Estonian Airiga muresid, minuga ühendust võtma. Olen saanud tosinaid kirju ja teist sama palju pöördumisi Facebooki. Nende põhjal väidan, et enamik eestimaalasi, sealhulgas isegi Tarbijakaitse Ameti pressiesindaja, ei ole põhjani süvenenud oma õigustesse lennureisijana. Jagan siinkohal mõned näpunäited puhkudeks, kui lend hilineb või tühistatakse.
Juba pärast kahetunnist hilinemist on lennufirma kohustatud tasuma teie söögi-joogi, sidekulude ja tihti ka majutuse eest.
Vastavalt hilinetud ajale ja lennukilomeetrite arvule on lennufirma lisaks kohustatud maksma kompensatsiooni pileti kui lepingu rikkumise eest (mille kõige olulisem mõte on ju õigel ajal õigesse kohta jõuda).
Täpse info kompensatsioonisummadest suhtes hilinetud tundidega leiate näiteks aadressilt http://www.tka.riik.ee/turism-2/.
Tuleb teada, et lennuki tavapärane tehniline rike ei vabasta lennufirmat kompensatsiooni maksmise nõudest! Ärge lihtsalt uskuge Estonian Airi või teiste firmade sagedasi vabandusi seoses “eriolukorraga”. Teil on õigus nõuda lennufirmalt konkreetset selgitust koos kirjalike tõenditega. Euroopa Kohus on seda terminit väga selgesõnaliselt täpsustanud. Otsus 17. juunist 2007 sätestab, et “regulatsiooni nr 261/2004 artiklit 5 (3) tuleb tõlgendada selles tähenduses, et lennuki tehniline probleem, mis viib lennu tühistamise või hilinemiseni, ei kuulu “eriolukorra” alla antud artikli tähenduses, välja arvatud juhul, kui antud probleem on tekkinud asjaoludest, mis oma algupära poolest ei kuulu lennufirma tavapärase tegevuse valdkonda ja on lennufirma kontrolli alt täielikult väljas”.
Euroopa Kohus on sama otsuse punktis 26 loetlenud näiteid, mida peetakse eriolukorraks: näiteks, kui kõikidel seda tüüpi lennukitel kogu maailmas keelatakse tootja poolt mingi tehnilise vea tõttu lendamine või kui tegemist on sabotaažiga või näiteks terrorismiga. Seega loogiliselt võttes ei ole lennuki tavaline tehniline rike “eriolukord”, sest sõltub ju otseselt sellest, kuidas lennufirma oma lennukeid hooldab ja kui palju oma lennukiparki investeerib. Juhul kui lennufirma väidab vastupidist, soovitan pöörduda Tarbijakaitse või kohtu poole.
Pärast meediakajastust võtsid minuga ühendust muide ka mitu Estonian Airi töötajat, kes usaldasid mulle, et Estonian Air jätvat aeg-ajalt reise lihtsalt ära (näiteks Kuressaarde ja Amsterdami), kui on liiga vähe reisijaid, ja toovat vabanduseks kurikuulsa “tehnilise rikke”. Ma ei tea, kas neil juttudel on tõepõhi all, sest mul puuduvad kirjalikud tõendid, aga mõtlemapanev on see küll. Veel üks põhjus, miks iga lennu tühistamise korral nõuda konkreetseid tõendeid.
Olen ise läbinud piloodikoolituse ja taevas lennukeid juhtinud ning võin teile kinnitada — iga tehniline rike tuleb registreerida lennuki hooldusraamatus ja iga “eriolukord” peab lennuki käitleja poolt olema alati registreeritud ka Eesti Vabariigi Lennuametis.
Soovin siiralt, et Estonian Airist saaks parem ettevõte, et nad austaksid oma kliente ning käituksid tulevikus eetiliselt ning vastavuses Euroopa Liidu seadustega. Loodan, et Estonian Airi uue juhtkonna poolt tehtud otsus vahetada vanad lennukid uute Bombardieride vastu muudab ka nende lennud töökindlamaks, ning soovin uuele juhtkonnale jõudu!
Peeter Rebane on sageli reisiv meelelahutusärimees.
