Meie, eurooplased, olime selles arengus nii palju ees. Seetõttu tahtsime sirutada oma abikäe nendele vähestele kannatajatele, kes diktatuuri tingimustes olid „valgustatud" maailmanägemisega (kirjutan neid ridu Lissaboni lennujaamas, Aafrika Suured Juhid sebivad must paremalt ja vasakult mööda, sest sel nädalavahetusel toimub siin Euroopa Liidu - Aafrika tippkohtumine).

Siiski-siiski... Tulemas on jõulud. See on üks parimaid aegu aastas, kus tulevad välja meie hämmastava tsivilisatsiooni paradoksid. Madonna teatab, et ta eelistab kabalat jõuludele, Marokko poepidajad on vaimustunud George W. Bushist, kes kunagi naeratavat bin Ladenit kätte ei saa (bin Laden oli eelmistel jõuludel enimmüüdud kingitus). Me kõik oleme väga mures kasvuhooneefektide pärast, kuid samas raiume hoolega jõulukuuski. Need müüakse tavaliselt läbi.

Mida veel? Võtame jõuluvana enda, sest viimased uudised Sydneyst on väga murettekitavad: selleks, et vältida „naiste seksuaalset ahistamist" ja „laste varajast seksualiseerimist" (originaalis "early sexualization of children"), keelavad mõned firmad jõuluvana kuulsa naeru. Selle asemel, et tuua kuuldavale tavapärased „ho-ho-hoo", peab lõunapoolkera postmodernistlik jõuluvana ütlema midagi nö normaalset. Sellest aastast alates peab ta naerma ainult „ha-ha-haa". Miks, te küsite? Ameerika slängis on „ho" lühike versioon sõnast „hoor" või „prostituut" (whore). Kas te kujutaksite ette vana paksu meest punases tänaval hüüdmas „prostituut-prostituut-prostituut"? Jube.

Vahel mõtlen, miks sel tegelaskujul, kelle Coca-Cola leiutas 30ndatel (jah, see on karm tõsi), lubati ligi sajandi vältel hüüda „ho-ho-hoo". See pole ainult skandaal, vaid puhas pornograafia.

Aafrika? Jõuluvana? Mõistan lugeja segadust. „Mida kuradit on Rubert Mugabel ja Muammar Kadhafil ühist jõuluvanaga?" Väga palju, kuigi ta soomlane, lubage vastata. See „ho-ho-hoo" asendamine „ha-ha-haa-ga" on aasta üks hullemaid tagasilööke.

See on dramaatiline märk sellest, et meie demokraatiad on läbimas otsustavaid muutusi. Poliitiline korrektsus ruulib. Peab mõtlema 139 korda, enne kui julged midagi öelda midaiganes. Alati on teine ja kolmas ja seitsmes võimalus midagi öelda, ja see teine sõnastus jääb peale, et „kaitsta vähemusi ja nõrgemaid". Poliitkorrektorid armastavad tagasihoidlikkust ja eufemisme. Suured sõnad, hmm? Tundub nii, kuid see on bullshit. Uskuge, ma ei ole radikaal. Ma saan aru näiteks, miks Hollandi muuseum Haagis keeldus hiljuti välja panemast näitust pederastina kujutatud Muhammedist, käsikäes oma väimehe Aliga. Keegi ei taha enam kui selgelt ette kujutletavat vägivallalainet, mis sellele järgneb. Dogmade murdmine on tore, kuid intelligents on samuti väärt asi. See võib päästa elusid.

Santa Clown Vabandage, ma lihtsalt ei saa aru sellest „ho-ho-hoo" värgist. See „laste varajase seksualiseerimise vältimise" argument on lihtsalt haletsusväärne. Ma kujutan ette, et debatt „ho-ho-hoo" värgi üle võib selle tegelikuks probleemiks muuta. Lapsed leiavad probleemi sealt, kus seda ei ole. Ja puritaanidest vanemad leiavad, et ehtne jõuluvana ei käitu nii, nagu ta nende arvates peaks. Varsti hakkavad kõik Santa Clausi asemel soosima hoopis Santa Clowni (klouni): veidi feminiinset tüüpi punases kostüümis ja punase ninaga , kes naerab „ha-ha-haa".

Mu sõber T. On ligi 60 aastat vana ja näeb välja nagu jõuluvana (ta ei saa sinna midagi teha). Kui ta eelmisel kuul mul Tallinnas külas käis, rääkis ta mulle kummalise loo: „Tead mis? Selle pedofiilia skandaali tõttu Portugalis on nii, et iga kord kui ma oma 11-aastase tütre parki jalutama viin, arvavad inimesed, et ma olen pervert! Nad mõistavad oma pilguga mind hukka ja sosistavad omavahel kohe, kui võtan tal käest kinni.." „Saan aru su ängistusest. Aga sa oled siiski õnnelik," vastasin talle. „Kui see ameeriklaste paranoia poliitkorrektsusest õitseb edasi ja jõuab täiega Euroopasse, siis on meilgi varsti kohtuprotsesside-ühiskond. Selgitasin talle, et siis on nii, et inimesed mitte lihtsalt ei mõtle, et ta on pervert, vaid kaebad ta ka kohtusse. „Ainuüksi mõtte pärast, et sa oled pervert, oleks ühiskond väga mures!"

Ma naersime mõlemad „ho-ho-hoo" ja võtsime mitu toosti vana hea demokraatia terviseks.