Professor: tasuta ühistransport on vale tee
Dago Antov, mis mulje teile jätab ettepanek, et Tallinnas võiks olla tasuta ühistransport?
Ma kujutan ette, et see on kindlasti valimisteks hea uudis, paljud inimesed kindlasti nii arvavad. Aga minu meelest hakatakse asjaga natuke valest otsast peale. Ma ei ole arvamusel, et see, mida Tallinna ühistransport kõige rohkem vajab, on tasuta sõit. Pigem nõustun sellega, mida väga palju rõhutatakse — see on kvaliteedimoment. Ma kahtlen, kas eesmärgid, mis selle ettepanekuga koos on välja käidud — vähendada autostumist — ikka sobivad nende vahenditega kokku.
Mida te kvaliteedi all mõtlete?
On päris palju teooriaid, kuidas inimesed mingit transpordiliiki valivad. Miks ma sõidan bussiga või miks ma käin jala?
On kolm olulist aspekti: üks on hind, teine, kui kiiresti ma kohale jõuan, ja kolmas see, mida üldisemalt võiks nimetada kvaliteediks. Teiste sõnadega, kas buss on puhas, kes seal sõidab ja kas ma saan piisavalt infot selle liikumise kohta, kas juht on piisavalt viisakas, kas ma saan istekoha, mis mõne inimese jaoks on väga oluline. Mulle tundub, et kui me räägime tasuta transpordist, siis see kontingent, kes praegu kasutab autot, pole niivõrd hinnatundlik, kuivõrd kvaliteeditundlik. Kui sihiks on saada inimesed autost välja, siis küsimus pole niivõrd rahas, kuivõrd selles, kas me suudame neile pakkuda kiiret ja kvaliteetset teenust.
Raha on alles kolmas asi.
Mulle paistab, et kui me praegu tasuta ühistranspordi ära teeme, siis me saame olukorra, kus me tegelikult ei tõmba seda seltskonda, kellest räägitud on, bussi-trammiga sõitma. Eks sellest on räägitud ka: trollid on vanad, trammivõrku pole pea viiskümmend aastat arendatud. Tavaliselt peetakse trammi isegi kõige sobivamaks linnatranspordivahendiks. Eesmärgid ja vahendid ei ole päris tasakaalus.
Mis transpordiliiki oleks vaja kõige rohkem arendada?
Kõige olulisem oleks tramm. Kõigepealt peaks välja mõtlema uue trammiliinide võrgu, sest praegune on ligi sada aastat vana ega vasta absoluutselt praegusele nõudlusele. Pärast viimase trammiliini teket on meil tekkinud Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe ning seal pole trammist kuidagi kasu. Trammil on palju eeliseid. Tal on suur veovõime, teda peetakse üldiselt kvaliteetseks. Buss sobib sinna, kus tramm pole otstarbekas. Troll kipub välja surema. Ma ei tahaks kiirustada, aga ilmselt mingil hetkel kaalutakse, kas tal on üldse eeliseid.
Tallinna linnavalitsus kavatseb paarkümmend trolli kasutusest kõrvaldada. Kas see on õigustatud?
Lääne-Euroopas kiputakse trolle välja vahetama keskkonnasõbralike busside vastu — näiteks biogaasibussid või hübriidbussid. Trolli häda on see, et ta kasutab sama tänavaruumi kui buss, aga pole kiirem, pöörangute tõttu ehk isegi aeglasem, ja nõuab veel elektriliini. Kuid ma ei taha ka öelda, et troll tuleks maha kanda. Šveitsis nad ikka sõidavad veel. Ent maailmas räägitakse praegu trammi renessansist.
Kas tänapäeva automeelset Eesti inimest on üldse võimalik bussi meelitada?
Kõige suurem autostumisbuum hakkab vaikselt üle minema. Tipp on möödas, mõeldakse ikka teistpidi ka, vaatan seda juba oma tudengite pealt. Ilmselt natuke veel autostumine kasvab, aga lähima kümnendi teema on ikkagi reaalse alternatiivi pakkumine. Ummikute ja ajakulu probleem hakkab ikkagi varsti mõjuma ja inimesed on nõus igapäevasest autokasutamisest loobuma. Aga tõesti peab olema variant, mis ei kulutaks väga palju rohkem aega.
Tallinna linnavõim mõtiskleb parkimistasu tõstmise üle, samal ajal oleks ühistransport tasuta. Kas see siis ei paku kõvemat piitsa ja kergemini kättesaadavat präänikut?
Tasulise parkimise kallinemine pole iseenesest halb ja võiks mõjutada ühistranspordi kasutamise poole küll, aga ainult neid, kes käivad tööl ja muidu asja ajamas kesklinnas. Aga kui ma pean sõitma Viimsist Mustamäele, siis see, kui kallis on kesklinnas parkimine, mulle korda ei lähe. Tallinnas on kole palju kesklinna läbivat transiitliiklust ja seda parkimine suurt ei mõjuta. Seda saab ümber korraldada mingite muude liikluskorralduslike vahenditega, mis nõuab hoolikat läbimõtlemist. Teine asi: Tallinnas on tekkinud väga palju eraparklaid ja linna enda osa selles on kahanenud.
Me võime parkimishinda tõsta, aga Tallinna linna võime reguleerida parkimise kaudu liiklusolukorda on suhteliselt piiratud. Ja mõelda tuleks sellele, mis juhtub siis, kui inimesed hakkavadki rohkem ühissõidukeid kasutama. Võib-olla on siis vaja suuremat sagedust, liinivõrk tuleb ümber teha?
Ühistransporti on tegelikult praegu vaja hoopis rohkem raha, kui sinna on praegu mahutatud. Minu hirm tasuta ühistranspordi puhul on, et rahapuudus hakkab seda arengut veelgi rohkem häirima.
Mis te arvate, kas näiteks Tabasalu ja Viimsi jaoks oleks vaja midagi oluliselt teisiti teha kui varem?
Kui rääkida autostumisest, siis see on väga palju seotud nendega, kes pole tallinlased. Liikluskoormuse kasv on eriti kiire olnud just linnapiiril. Ja sel juhul peaksimegi vaatama just Tallinna piiri taha. Saue ja Tabasalu inimeste jaoks muudab praeguse ettepaneku läbiminek vähe.
Kokkuhoidu loodetakse autobussikoondise ning trammi- ja trollibussikoondise kokkupanekust. Kas see lootus on realistlik?
Mingit efekti võib see anda ühel aastal, aga see efekt pole püsiv. Ma küll ei saa aru, mille arvel see efekt peaks tulema. Kui siiamaani pole ühistranspordiga strateegiliselt tegeletud, sest raha pole, siis kuidas sellega tegeletakse olukorras, kus ühistransport on tasuta?
