Pättide plaan aga toimis nii. Kinnisvaraarendaja A müüs oma kaasosalisele B mõned seismajäänud krundid. Maalapil võis seista ka poolik maja, aga see polnud hädavajalik. Kauba hinnaks läks paberitesse kirja mõnikümmend miljonit krooni, sest väiksemat äri polnud mõtet ajada.

B ei olnud rumal, et kriisi tipus kinnisvara eest kallist hinda maksta. Tegelikult ei kavatsenud B sentigi maksta ega maksnudki. See asjaolu ei takistanud maksuametit tagastamast B-le käibemaksu, viiendikku iga tehingu summast. 100 virtuaalse krooni pealt laekus 20 reaalset krooni. “Pole paha!” ütleks Villu Reiljan.

Eriti mõnusaks rahaauguks sai Tallinnas tegutsenud, eelnevalt Deniss Boroditšile kuulunud osaühing NordCity Ehitus. Firma poolt arendatud ja masu algul lootusetult seisma jäetud ridaelamubokse müüdi edasi lausa korduvalt. Asjaosalistele tasus risk kuhjaga ära, sest loll riik tagastas neile käibemaksu tuima järjekindlusega. Kokku mitte millegi eest 10 miljonit krooni.

NordCity polnud kaugeltki ainus. Maksuameti avalike suhete juhi Anne Osveti sõnul äratasid müstilised tehingud tema kolleegide tähelepanu juba möödunud kevadel.

Info uudsest maksupettusest jõudis ka Ekspressi toimetusse. Meie lugu NordCity imedemaast ilmus 17. juulil 2009.

“Kinnisvarateema oli meil punases,” ütleb maksuameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Koos kolleegidega suutis ta hoida mullu ära 77 miljoni krooni käibemaksu alusetu väljamaksmise. See on ilus number.

Paraku pidi maksuamet tunnistama 2009. aastal ka ligi 70 miljoni kroonist kaotust. Nii palju ostjatele üle kantud käibemaksu jäi riigil kinnisvara müüjatelt eri põhjustel tagasi saamata. Selle raha välja nõudmise võimalusi vahepeal varatuks muutunud firmadelt hindab Veermäe peaaegu olematuks.

Nüüd tahab valitsus NordCity tüüpi juhtumid välistada. Rahandusminister Jürgen Ligi presenteeris augusti algul Stenbocki majas ideed muuta käibemaksuseadust. Edaspidi maksaks käibemaksu kinnisvara ostja ning riik ei tagastaks mitte midagi. Lihtne ja selge.

“Me peame selle augu kinni panema,” ütleb Ligi. Ta on visa mees, küll ta seda teeb.

Lugu jääb siiski täiesti arusaamatuks. Pädev rahvas teadis geniaalse petuskeemi olemasolust juba mullu kevadel. Miks hakkab riigikogu augu sulgemist arutama alles nüüd, rohkem kui aastase hilinemisega?

Tarmo Vahter,
peatoimetaja asetäitja
(peatoimetaja Priit Hõbemägi on suvepuhkusel)