Raul Ranne Foto: Tiit Blaat

Oleme Ukraina rahutuste õhutajad ja tapjate koolitajad. Oleme homoabielude, liberastia ning muude hirmsate “läänelike haiguste” levitajad. Oleme riigina ebaõnnestunud, meil elavad õnnetud inimesed, kes kõik siit esimesel võimalusel jalga tahavad lasta. Oleme Soodom ja Gomorra. Ja veel kord – hüüdkem kõik koos! – oleme väike, aga jube kuri natsiriik! Ilmselgelt ohtlik.

Nii räägivad juba mõnda aega kolm suurimat Vene telekanalit Eestist, ehkki jutt käib seal viimasel ajal Ukrainast ja Krimmist.

Vene propagandamasin huugab täistuuridel. Ikka leidub kontekst, kuhu kui mitte Eesti, siis mõni teine Balti riik negatiivse näitena sobib. Savisaare tsitaat kaikameeste najal Kiievis võimule tulnutest leiab oma koha propagandavoos ning Paeti pealtkuulatud-lekitatud telefonivestlusest saab pärast meisterlikku moonutamist hiiglaslikku valedemosaiiki hästi sobiv kild.

Vaatan neid mamontove ja solovjove, kes ei pea paljuks meid ikka ja taas sundimatult verbaalse saastaga üle valada. Koolitatud hääled, hästi hoitud paus ning suurepärane diktsioon – kogenud propagandaspetsialistid teevad oma tööd ega ürita luua illusioonigi ausast ajakirjandusest. “Ei, me osaleme sõjas,” ütlevad nad. Ümberringi on üksnes vaenlased. Kogenud sõdurid tulistavad valangutega ega lase pühal tõel, rääkimata vastasleeri kuuluvast tülikast allikast, rütmi häirida. Selle töö jaoks nad palgati.

Häirib muu. Vene esipropagandisti Dmitri Kisseljovi laupäevase nilbe show pauside ajal näeb Eesti suurima õlletootja reklaami, tuntud kaubanduskett pakub soodsat sinki või muna ning mobiilifirma vägevat kõnepaketti. Miks annavad siinsed firmad raha kanalitele, mis on meie riigi ja meie endi pihta suunanud hämmastava pasavoo?

Veelgi enam häirib, et Eesti telekomiettevõtted Elion, Starman, Viasat ja STV pakuvad oma telepakettides neid kanaleid nii vabalt.

Miks ütlevad nad kõik, et PBK, RTR Planeta ning NTV Mir on toredad kultuuri-, spordi- ja meelelahutuskanalid? Ei saa ju olla saladus, et need kolm tegelevad süsteemselt ja järjekindlalt valede, valskuse, väärtõlgenduste, pooltõdede ning muu propagandaarsenali kuuluva möga levitamisega.

Mäletate, mida ütles paar aastat tagasi oma naise Põlvasse sünnitama toonud Venemaa mees Anton? Ta ütles: “Teate, need Venemaa kaabeltelevisiooni kanalid, mida teil näidetakse, on kummalised, täielik jama. Meil niisuguseid saateid ei ole. Nii palju negatiivset, nagu ma selle mõne päeva jooksul siin olen näinud, pole ma kodus mitme aasta jooksul kogenud.” Tänaseks on olukord ju hullem.

Ei, ma ei räägi ärakeelamisest. See annab üldjuhul risti vastupidise efekti. Aga mu arvates ei pea neid kanaleid nii lahkelt tasuta pakettides pakkuma, pole vaja nende tegelikku olemust ilusate sõnade taha varjata. See on kõige tavalisem porno. Infoporno. Propagandakanaleid tulekski kohelda kui pornokanaleid.

Kui pakud, siis mõnele täiskasvanud maniakile, kellele igapäevane elu piisavalt mõnu ei paku. Las maksab rasket raha ning saab ehk rahuldusegi.

Kel on tõepoolest huvi Vene kultuuri ning heal tasemel meelelahutuse vastu, leiab kanaleid, mis just seda pakuvad ning pornoga ei tegele. Leidub ka (küll vähe) tasakaalustatud uudiseid pakkuvaid kanaleid, kus õlle, kaubandusketi või mobiilifirma reklaam paistab ehk väärikamas valguses.

Ja veel. Taas lauldakse kooris, et vastukaaluks Vene propagandamasina rünnakutele võiks Eesti käima tõmmata oma masina. Luua oma venelaste jaoks oma venekeelse kanali, kust tuleb see õige ja puhas info. Me oleme seda ju proovinud. Kas pärast pronksiööd, mil võimuladvik avastas, et siin elavad venelased, kel kohalikust elust sootuks teistsugune arusaamine, ei proovitud midagi sellist teha? Need abitud “rääkivad pead” ning jutusaated, mis pärast arglikku algust raha- ja huvipuudusse hääbusid? Kas praegu suurepärast mängu- ja dokfilmide valikut pakkuv ETV2 ei loodud esialgu siinsetele venelastele mõeldud venekeelsete saadete jaoks? Kus need saated on?

Ilmselt pole raha, pole oskusi, pole tahtmist ja kõik need teised jutud.

Ma arvan, et Eesti ei peaks Venemaa propagandamasinaga võidu jooksma, vaid peaks olema lihtsalt parem riik. Olema kohal ja olema igas mõõdetavas või tunnetuslikus kategoorias parem riik ka Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve inimeste jaoks. See on suur ülesanne.