Valdav enamik vägivallategudest ei jõua kunagi avalikkuse ette, seetõttu ei kajastu need ka kuritegevuse statistikas. Eriti kehtib see võimaliku ohvri kasuks lahenenud vägivallaepisoodide ehk ründe tagasilöömise kohta. Seetõttu tundubki meie elukeskkond palju turvalisem, kui see tegelikult on. Peaaegu kõikides viidatud juhtumites kasutas kurjategija relva, enamasti külm­relva – kasteeti, nuga, kahvlit, kruvikeerajat, teritatud viili või keevitus­elektroodi, kurikat või tulirelvasarnast eset. Ka ennast edukalt kaitsnud inimene kasutas mingit enesekaitsevahendit – gaasi-, külm- või tulirelva või muud eset. Kurjategijad relvaseadusest ei hooli ja mustal turul liigub nende jaoks piisav valik illegaalseid relvi. Riigi poolt relvade ­soetamisele ja omamisele seatud piirangud vähendavad vaid seaduskuulekate tava­kodanike võimalusi ennast kaitsta. Olukorras, kus potentsiaalne ohver ei oma mingeid enesekaitsevahendeid ega oska või ei suuda kasutada improviseeritud vahendeid (kivi, sein, asfalt, purustatud aknaklaas vms), saab eelise alati kurjategija.


Avalehele
4 Kommentaari
Loe veel: