Riigipead kui kümme piiblinuhtlust
Et veidi taibata äsjase NATO tippkohtumise tähendust Türgi suurima linna Istanbuli elanikele, kujutleme hetkeks, et suurürituse toimumispaik olnuks Tallinn.
Kujutleme, et suur osa Tallinna kesklinnast - näiteks ala, mille sisse jäävad hotellid Olümpia, Radisson SAS, Viru ja Tallink, Sakala keskus ja Estonia teater - on kesk lõõskavat suve ümbritsetud inimesekõrguste siniseks võõbatud metallpiiretega. Hotellide juurde saab ainult NATO eriti kõva kaelakaardi omanik, sest sääl peatuvad 26 riigi ametlikud delegatsioonid ja riigipead (ilmselt jääks nimetatud majutuspaigust tegelikult väheks – üksi USA delegatsioon täidab ühe suurema hotelli). Kohtumise ametlikud üritused on parema puudusel Sakala keskuses, pressikeskus tuhatkonna leheneegri tarvis rahvustempel Estonias. Tammsaare park on täis satelliitantennidega väikebusse kirjadega CNN, TRT vms. Kogu see piirkond on tähistatud trükilõhnalistel kaartidel kui NATO Valley ("NATO org").
Viru keskus ja Kaubamaja on suletud. Mõlema katusel näeb terasem vaatleja kõndimas laigulises mundris kujusid, kes ümbrust silmitsedes peopesas püssirauda kohendavad. Õhus põriseb kaitsevärvi helikopter või mitu. Tallinna lahel torkavad silma mustad paadid ja hallid laevad, mida tavaliselt pole. Hommikul kell 8.10 on ette nähtud Eesti õhujõudude ülelend (tegelikult Belgia või Taani lennukitega).
Politsei on kohad sisse võtnud igal nurgal. Viru tänava alguses seisab neid sadakond, sinised kiivrid sillutisele rivvi seatud. Vööl kumminuiad ja käerauad, püstolikabad kabuuris läikimas. Mõnedel lisaks pihku surutud automaatrelvad, sõrm igaks juhuks otse päästikul. Järske liigutusi pole läheduses mõtet teha.
Vabaduse väljakul linnavalitsuse ees hüüavad demonstrandid: "Džordžu Bušu miru v dušu! ja NATO huže tšem Gestapo!" või nõuavad vabadust Milosevicile. Seltskond on kirju - seal on Kreeka kommuniste, Itaalia globaliseerumisvastaseid ja Põhjamaade keskkonnakaitsjaid. Mustpunaste plagudega anarhistid on lubanud järgmisel hommikul korraliku kräu korraldada, kuid nende vastu saadetakse juba ette soomukid, mille tillukesi aknaid katab tihe võre.
Kohalikud, kel elukoht juhuslikult Narva maanteel või lennujaamast linnasüdamesse viival Tartu maanteel, peavad tänavanurgal ette näitama kotisisu ja isikut tõendava dokumendi. Siis saab kõnniteele jalutama. Teele endale ei pääse ka nemad - sedagi ääristab sinine piirdeaed.
* * *
Eelnev on paras kompott läinud nädalal Türgis ja 2002. aastal Prahas tippkohtumisel kogetust. Muidugi, täpselt sellist pilti meil NATO tippkohtumise ajal ei avaneks. Esiteks pole meil kusagilt võtta 23 000 politseinikku, kes Istanbulis korda valvasid (kogu Eestis on 3600 politseiametnikku). Istanbulis on inimesi 15 miljonit, Tallinnas vaevalt 0,4 miljonit. Kui teatud kohtadest eemale hoida, on multimiljonilinnas võimalik ka suurürituse ajal eluga toime tulla. Väikese Eesti pealinn ägaks sama koorma all põhjalikult halvatuna.
Istanbuli tippkohtumise teisel päeval arenes pressikeskuse õuel kahurinäituse varjus väike vestlus.
Ekspress: "Peaminister Juhan Parts, millal võiks Eesti korraldada NATO tippkohtumise?"
Parts: "Vaatab. Elame-näeme. Kindlasti mitte meie valitsuse ajal. Meil oli Läänemeremaade nõukogu tippkohtumine. Minu meelest see oli ka tugev üritus."
Kaitseministeeriumi pressišeff Madis Mikko: "Jaa, pealkirjad olid sellised, et linnas ei saa liikuda. Ekspertide hinnang on, et kui sellist üritust nagu siin korraldada Tallinnas, siis valitsus astub tagasi."
Parts: "Ma küll uurisin Türgi välisministri käest, et kas see rajoon, mis siin on kinni pandud - kas siin on elanikud kõik kuhugi välja viidud. Ta püüdis mulle vihaselt tõestada, et selles rajoonis ei ole ühtegi korterit. Mina ütlesin talle, et ma nägin kindlasti, et no ei ole võimalik. Ühes või teises majas siin on korterid, et kus need inimesed on? Ta jäi järjekindlaks, et mitte ühtegi inimest, et ainult kõik asutused on kinni pandud."
Samal ajal, kui seespool NATO Valley't ümbritsevaid müüre arutasid ministrid, kas ikka 40 protsenti maavägedest peaks olema teisaldatavad ja kaheksa protsenti vägedest viibima pidevalt välislähetustes, ning millest täpselt neid protsente peaks arvutama, tatsas mõnesaja meetri kaugusel eakas türklane kolme musta kilekotiga. Ta tahtnuks pääseda politsei valvatavale trotuaarile, mis ääristas tippkohtumise paika viivat sõiduteed.
Mehikese asotsiaalsevõitu välimuse tõttu ei küsitud talt isegi dokumenti nagu teistelt linnaelanikelt, vaid viibati kohe, et kõnni heaga teises suunas.
* * *
Tunnistan, et kuigi pean NATOt Eestile väga oluliseks organisatsiooniks ja Euroopa Liitu mandri ajaloo parimaks koostöövormiks, eelistaksin ma siiski, et nad mõlemad korraldaksid oma suuremaid kogunemisi meist võimalikult kaugel. Ei suuda kuidagi jagada Läti juhtide indu, et järgmine NATO Summit võiks olla 2007. aastal Riias. Tõsi, kindlasti saaks Läti sellega maailmas tähelepanu. Kindlasti on sel teatav positiivne väljund - keegi ei kipu ju paigutama raha riiki, mille nimegi ta pole kuulnud.
Kuid lihtinimese kannatusel on piirid. Mäletan, kuidas üks Läti ajakirjanikuneiu pärast USA presidendi Bill Clintoni külaskäiku linnakeskuse olukorda meenutas, pead raputas ja kuulutas: "No more Clinton in Riga!"
Nüüd on Läti selle külaskäigu 10. aastapäeva isegi postmargile jäädvustanud. Õnneks turvatakse ekspresidente ametis olevaist tagasihoidlikumalt, seepärast ei tekitanud Clintoni külaskäik Äripäeva konverentsile Tallinnas suuremaid tüsistusi. Kuid mulle meenub Hiina esimehe külaskäik, kus kesklinn sai järsku täis väikese kuldse Hiina müüri kujutava märgikesega ülikonnastatud mehi ning Eesti politsei leidis, et paar-kolm Tallinna saabunud Falun Gongi toetajat tegelevad möödakäijatele lendlehti jagades millegi lubamatuga.
Meenub ka, kuidas praegune eurovolinik Siim Kallase kabinenetiülem Henrik Hololei siiralt tunnistas, et kui Eesti peaks kunagi olema ELi eesistujariik, siis kohalike asjadega tegelemine riigiametis pooleks aastaks lihtsalt lõpeb.
Võime küll väita, et oleme riigina teistega võrdne, kuid mastaapi näitab Eesti esinduse suurus europarlamendis - kuus kohta 732st.
* * *
Et mitte jääda lõpuni nutu ja hala noodile, räägin minu endaga Istanbulis juhtunud loo. Tippkohtumise teise päeva õhtupoolikul kõndisin paarsada meetrit NATO Valley'st eemal puiesteel, kui järsku teismeline vargapoiss mul kaelas rippunud taskuarvuti krabas, selle rapsaki ära tõmbas ja väiksesse kõrvaltänavasse plagas. Jooksin talle järele, kisades täiest kõrist "Thief! Catch him! Police!" Spurtisin (oma arust) kui noor jänes, ent varas suurendas vahet.
Siis järsku vedeles mu arvuti tänaval ja poisikratt pani teisele poole lõikama. Vägevate vuntsidega keskealine erariides mees tõstis kompuutri üles, pomises midagi türgi keeles ja andis kallihinnalise aparaadi mulle tagasi. Tahtsin talle vaevatasu pakkuda, ent mees raputas pead ja näitas taskust võetud politseimärki.
Ei hakka kirjeldama, kuidas me seejärel politseinik Enveri ning tema sõprade Mehmeti ja Ismailiga mööda jaoskondi sõitsime ja inglise keelt kõnelevat ametnikku otsisime. Igatahes tabas mind tol päeval otsekui äratus tänutunne Türgi Vabariigile, kes tippkohtumise aegsesse Istanbuli oma 23 000 kordnikku välja pani.
Argo Ideoni sõidu- ja ööbimiskulud NATO tippkohtumisel tasus kaitseministeerium.
