27.09.2007, 00:00
Sigtuna võtmine Göteborgis
Kunstiliselt liialdades: kui SASi logisevate lennukitega
selle nädala Göteborgi reisidel midagi juhtuks, tabaks Eesti vaimset
kliimat vähemalt niisama suur jahenemine nagu 1944. aasta
emigratsioonilaines, kui Rootsimaale põgenesid kümned eliidi
esindajad. Eesti on sel nädalavahetusel Göteborgis toimuva
raamatumessi peakülaline ja
100 000 külalist ootava ürituse avab president Toomas Hendrik Ilves. Meie musta kuubi kujuline messiboks on kõige suurem ja paikneb rahvusvahelises saalis. Eesti osalemist on siinmail juba tituleeritud senise kultuuriajaloo kõige imperialistlikumaks aktsiooniks ja invasiooniks. Tõesti, nii massiivset kohalolu pole Eestil välismaistel kultuurisündmustel varem olnud: see lausa nõuab militaarset keelekasutust. Sel nädalal ilmub Rootsi eri kirjastustelt korraga 21 Eesti raamatu tõlget: Marie Under, Betti Alver, Jaan Kross, Jaan Kaplinski, Peeter Sauter, Jürgen Rooste jt. See on midagi enneolematut, kuna üldjuhul ei ületa välismaiste kirjastuste huvikünnist peale igavese Nobeli-kandidaadi Jaan Krossi keegi.
Viimasel ajal on seoses Venemaa-suhetega jälle räägitud propagandatalituse vajalikkusest, et soovitud suunas vormida Eesti kuvandit välismaal. Põhjamaad on selleks siiski parim värav, mis vahepealses USA- ja Brüsseli-suuna õhinas veidi unarusse jäänud. Välispildi läikima löömise võimaluse kõrval annab raamatumess Eesti mõtte raskekahurväele võimaluse urgitseda koos president Ilvesega oma rahvusliku identiteedi alustalade ümbruses: seminaridel võetakse üles soomeugri, Eesti põhjamaisuse ja eestirootslaste teemad.
Skandinaavial on teadagi süvendatud missioonitunne Baltimaade integreerimisel ühtsesse kultuuriruumi, see on osa nende üldisemast turvalisuspoliitikast. Kaks aastat tagasi oli messi peakülaline Leedu. Võib-olla rõõmustab meid, sportlikke tulemusi hindavat rahvast see, et leedukatele teeme ilmuvate raamatute arvus ja delegatsiooni suuruses ära: Leedu kirjandusest ilmus kaks aastat tagasi vaid kümme raamatut ja Leedu kirjanikke oli messil kohal poole vähem!
Tipp-poliitikute (Laar, Kelam) kõrval pole häbenetud ka popkultuuri: kohal on Vaiko Eplik koos ansambliga Eliit ja isegi geikabaree Erkki Otsmanni juhtimisel. Vene vähemuse kultuuri esindajad on siiski maha jäetud: kindlasti esitab keegi selleteemalise küsimuse.
Värvi lisavad seevastu eesti juurtega tegelased “Soomest ja saarest”: Ilon Wikland, Maarja Talgre, Helga Nõu, popile Sofi Oksanenile sekundeerib Soomest eesti juurtega eksvälisminister Erkki Tuomioja. Messiga samal ajal toimuv väliseesti rahvapidu “Estival 07” toob lisaks kokku rahvast kogu maailmast.
Kuidas selline invasioon võimalikuks osutus? Ikka suur isiklikule suhtlemisele tuginev lobitöö. Göteborgi raamatumessi Eesti osa projektijuht Kristo Tohver kiidab kultuuriametnike ja poliitikute seekord õnnestunud koostööd.
Mess on Eestile suur võimalus võtta Sigtuna Göteborgis, seekord vaimujõul. Usku, et Eesti vaimu tõus pärast viimase kümnekonna aasta näguripäevi pole mööduv ega juhuslik, lisab see, et tuleval nädalal on Varssavi 23. filmifestivalil fookuses Eesti film: seal räägitakse koguni “Eesti plahvatusest”.
100 000 külalist ootava ürituse avab president Toomas Hendrik Ilves. Meie musta kuubi kujuline messiboks on kõige suurem ja paikneb rahvusvahelises saalis. Eesti osalemist on siinmail juba tituleeritud senise kultuuriajaloo kõige imperialistlikumaks aktsiooniks ja invasiooniks. Tõesti, nii massiivset kohalolu pole Eestil välismaistel kultuurisündmustel varem olnud: see lausa nõuab militaarset keelekasutust. Sel nädalal ilmub Rootsi eri kirjastustelt korraga 21 Eesti raamatu tõlget: Marie Under, Betti Alver, Jaan Kross, Jaan Kaplinski, Peeter Sauter, Jürgen Rooste jt. See on midagi enneolematut, kuna üldjuhul ei ületa välismaiste kirjastuste huvikünnist peale igavese Nobeli-kandidaadi Jaan Krossi keegi.
Viimasel ajal on seoses Venemaa-suhetega jälle räägitud propagandatalituse vajalikkusest, et soovitud suunas vormida Eesti kuvandit välismaal. Põhjamaad on selleks siiski parim värav, mis vahepealses USA- ja Brüsseli-suuna õhinas veidi unarusse jäänud. Välispildi läikima löömise võimaluse kõrval annab raamatumess Eesti mõtte raskekahurväele võimaluse urgitseda koos president Ilvesega oma rahvusliku identiteedi alustalade ümbruses: seminaridel võetakse üles soomeugri, Eesti põhjamaisuse ja eestirootslaste teemad.
Skandinaavial on teadagi süvendatud missioonitunne Baltimaade integreerimisel ühtsesse kultuuriruumi, see on osa nende üldisemast turvalisuspoliitikast. Kaks aastat tagasi oli messi peakülaline Leedu. Võib-olla rõõmustab meid, sportlikke tulemusi hindavat rahvast see, et leedukatele teeme ilmuvate raamatute arvus ja delegatsiooni suuruses ära: Leedu kirjandusest ilmus kaks aastat tagasi vaid kümme raamatut ja Leedu kirjanikke oli messil kohal poole vähem!
Tipp-poliitikute (Laar, Kelam) kõrval pole häbenetud ka popkultuuri: kohal on Vaiko Eplik koos ansambliga Eliit ja isegi geikabaree Erkki Otsmanni juhtimisel. Vene vähemuse kultuuri esindajad on siiski maha jäetud: kindlasti esitab keegi selleteemalise küsimuse.
Värvi lisavad seevastu eesti juurtega tegelased “Soomest ja saarest”: Ilon Wikland, Maarja Talgre, Helga Nõu, popile Sofi Oksanenile sekundeerib Soomest eesti juurtega eksvälisminister Erkki Tuomioja. Messiga samal ajal toimuv väliseesti rahvapidu “Estival 07” toob lisaks kokku rahvast kogu maailmast.
Kuidas selline invasioon võimalikuks osutus? Ikka suur isiklikule suhtlemisele tuginev lobitöö. Göteborgi raamatumessi Eesti osa projektijuht Kristo Tohver kiidab kultuuriametnike ja poliitikute seekord õnnestunud koostööd.
Mess on Eestile suur võimalus võtta Sigtuna Göteborgis, seekord vaimujõul. Usku, et Eesti vaimu tõus pärast viimase kümnekonna aasta näguripäevi pole mööduv ega juhuslik, lisab see, et tuleval nädalal on Varssavi 23. filmifestivalil fookuses Eesti film: seal räägitakse koguni “Eesti plahvatusest”.