Islandi vulkaanipurse Eyjafjallajökullil. Foto: AFP/Islandi rannavalve. ---

Kõige paremini illustreerib olukorda Briti saartel leviv käibefraas Instead of cash, they sent us ash (raha asemel saatsid nad tuha). Britid ja hollandlased nõuavad Islandilt nende pankrotistunud pankadesse kinnijäänud raha - kokku 5,3 miljardit USA dollarit, mis teeb igast islandlasest, imikud ja vanurid kaasa arvatud, ligi 2 miljoni Eesti krooni võlglase. Islandlased - nagu rahvahääletus näitas - ei arva, et rahvas peaks kinni taguma pankurite vead. Vähemalt mitte sellises ulatuses. Eks oli ju ka nii, et need riigid lasid Islandi pangaviikingitel nõndamoodi tegutseda. Ent Euroopa vaatab väikese Islandi vastasseisu endast märksa võimsamate riikidega suhteliselt osavõtmatult pealt. Ja nüüd: nätaki! Island saatis Euroopale tuhase sõnumi.

Kõigepealt tegi „hoiatuslasu" Fimmvörðuhálsi vulkaan. 20. märtsist kuni 12. aprillini vaatemänguliselt pursanud „turistivulkaan" oli kahjutu. Samal ajal olid referendumile järgnenud arutelud Islandi võlakoormast oma tipul.

14. aprillil - just pärast seda, kui avalikustati 2000-leheküljeline „must raport" Islandi panganduskriisi põhjuste ja süüdlaste kohta (loe selle kohta artiklit „Must raport" võib Islandi ministrid vanglasse saata) - hakkas pihta vulkaaniline tegevus 1666 meetri kõrguse Eyjafjallajökulli liustikuga kaetud mäe tipus. Selle toimetamine on juba praegu kohalike vulkanoloogide hinnangul 10-20 korda Fimmvörðuhálsi omast võimsam (vaata üht eriti õnnestunud, ehkki tööldud, fotot siit). Teatavasti oli eile ja osalt ka täna kogu lennuliiklus katkenud nii Briti kui Skandinaavia õhuruumis (iroonilisel kombel on Keflaviki lennujaam avatuks jäänud). Sajad lennud jäid ära, lennukid seisid nukralt lennuväljadel. Mida ei suutnud valitsus, tegi ära Islandi metsik loodus. Pani Euroopa endast mõtlema. Eesti, kes üritab Islandit praegu ELi astumisel aidata, pääses kergemalt - eile avaldatud tuhakaardilt on selgelt näha, et tuhapilv kaardub just Eesti ja Lõuna-Soome kohal (jättes meil taeva selgeks), ent jõuab Põhja-Soome kaudu Venemaale. Jah, täna katavad tuhapilved 10 km kõrgusel ka Eesti ja lennuliiklus on katkenud, kuid siiski saime vähem pihta kui teised.

Muidugi ei arva ma, et nüüd tormab Euroopa Islandile appi. Aga võiks ju. Eriti arvestades seda, et Islandi vulkaaniline raskekahurvägi on veel kasutamata...

Esiteks. Kui Eyjafjallajökulli vulkaan eelmine kord - ligi 200 aastat tagasi - purskas, kestis vulkaaniline tegevus 14 kuud järgemööda. Nii et... kõik ei pruugi kaugeltki möödas olla.

Teiseks. Kui Eyjafjallajökulli vulkaan purskama hakkas (loe ja vaata videot selle kohta: Islandi vulkaani tuhapilvede tõttu on Põhja-Euroopas lennuliiklus katkenud), hakkas Island erilise tähelepanuga jälgima seismilist tegevust üle kogu Islandi, ja mis selgus - Islandi (ja Euroopa) suurima liustiku Vatnajökulli all toimus järjestikku mitu murettekitavat maavärinat. Geofüüsiku, professor Pall Einarssoni sõnul on seal olukord samasugune nagu siis, kui seal 2004. aastal purskas Grimsvötni vulkaan. Ta ennustab, et vulkaan hakkab uuesti purskama 24 kuu jooksul - ja see võib alata kasvõi homme.

Kolmandaks. Eyjafjallajökulli vulkaani purse „levib" tihtipeale edasi naabruses asuvasse võimsasse Katla vulkaani. Katla on umbes 1000 m üle merepinna, kuid seda katab 400m paksune liustikukiht. Tegu on Islandi ühe kõige aktiivsema tulemäega, mis on viimase tuhande aasta jooksul pursanud umbes 20 korral. Keskeltläbi on pursete vahele jäänud 42 aastat. Viimane suurem purse toimus 1918. aastal. Selle järgi oleks Katla pidanud juba ammu purskama...

Neljandaks. Ärgem unustagem Islandi kõige tuntumat, Hekla vulkaani, mis on viimase poole sajandi jooksul pursanud regulaarselt umbes iga 10 aasta tagant. Viimati purskas see õudne vulkaan, mida keskaegses Euroopas peeti põrgu sissepääsuks, 2000. aastal. Seega võib Islandi vulkaanilisse arsenali peale Grimsvötni ja Katla liituda ka Hekla.

Viiendaks. Meenutada tasuks ka seda, kuidas islandlased on juba varem vulkaanidega britte „karistanud". Pärast Islandi asustamist toimunud vulkaanipursetest kõige võimsaimad toimusid aastail 1783-1784, kui Laki 25-kilomeetri pikkusest vulkaanilisest lõhest pursanud vulkaanid sülitasid  565  ruutkilomeetri peale 14 kuupkilomeetrit laavat. Kuna taevavõlvi katsid tuhapilved, ei saanud taimed, vili, rohumaad piisavalt päikest ja suri 80% lammastest. Toona tõid pursked kaasa katastroofilised tagajärjed mitte ainult Islandil, kus hukkus rohkem kui veerand (9000 inimest) rahvastikust, vaid kogu Euroopas, eriti Briti saartel, kus näljahädades sai hukka arvuliselt rohkem inimesi (11 000) kui Islandil.

Selle katastroofi tulemusel alanes keskmine temperatuur kogu Euroopas 2 kraadi võrra! Näljahädasid oli üle Euroopa, sest nagu tänagi, kandsid tuuled tuhapilvi Euroopa peale laiali. Julgemad teoreetikud pakuvad, et Prantsusmaal näljahädast alanud revolutsiooni põhjustas kaudselt just Islandi vulkaanipurse!

Euroopa, hoia alt!


View Larger Map