Indrek Tarand. Foto: Andres Putting

Johann Gutenbergi leiutatud trükimasinast krahv zu Guttenbergi (enese)kaitseministri kohalt taandumise vahel on ümmarguselt 550 aastat ja neil on esmapilgul vähe seost.  Aga üks siiski on ning see peitub justnimelt trükitehnikas. Gutenbergi masin ei muutnud kirjutamistehnikat, interneti ajastu ja copy-paste tehnoloogia on seda aga pöördumatult teinud. Käsikirja ei tehta enam tindi ja hanesulega, vaid tekstiredaktor-programmide saadus saadetakse failina nii printerisse kui ka trükikotta.

Kuna eesti ajakirjanduses ei tõusnud kaasus eriliseks uudiseks ja isegi KUKU saade Välismääraja libises asjade käigul sügavuti minemata, siis lisan minu arvates olulises asjas endagi arvamise. Tegelikuks lähtekohaks oli siiski saksa ajakirjaniku poolt esitatud küsimus, millele vastamine tingis tarviduse teemaga tegeleda. Ajakirjaniku küsimus muideks oli, "Mida teeksid eesti ministrid selles olukorras"...

Karl Theodor Maria Nikolaus Johan Jacob Franz Joseph Silvester Freiherr von und zu Guttenberg oli saksa poliitika pailaps, tõusev täht. Kuid korraga ta (ma arvan, et ajutiselt siiski) kustus. Nii lihtsa asja pärast nagu omaaegne Bundestagi liikmeksoleku kõrvalt kirjutatud doktoritöö teemal "Euroopa ja USA konstitutsiooniliste arengute võrdlus ".  Bayreuthi, kuulsa helilooja Wagneri kodulinna, Ülikool oli selle töö vääriliseks arvanud ja juhendaja professor Peter Häberle oli seda skandaali algfaasiski veel nimetanud üheks oma parimatest juhendatud töödest...

Siiski hakkas keegi Guttenbergi poliitilist tõusu kadestav akadeemiline kodanik retsensiooni kirjutades tähele panema, et tekst tundub juba tuttavlikuna, ta on kuskilt seda lugenud. Bayreuthi Ülikooli ombudsmann Diethelm Klippel pidi süüdistusi kontrollima. Ning erinevalt trükimasinaaegse Gutenbergi ajastust oli tema kasutada ka arvutiprotsessor, mis meeletu kiirusega sarnastest tekstidest sarnased kohad leidis. Resultaadina teame, et zu Guttenbergi doktoritöö 16325st reast tervelt 8061 rida on plagiaadina kirjeldatavad...

Vabahärra Guttenberg valis algselt (ja küllap parteikaaslaste toetusel) eitamise ja tagasiajamise taktika. Sest kui ta oleks otsekohe teatanud, et "Jah, mul polnud Bundestagi liikmena eriti aega seda doktoritööd teha ja sestap kasutasin lohakalt ka Bundestagi töötajate ning teiste poolt ettevalmistatud materjali ja kuigi mu juhendaja kinnitas, et töö on kõlbulik, palun võtke armsad Bayreuthi prodekaanid mu tiitel ära", siis oleks ta kaitseminister edasi ja Angela Merkelil ei oleks probleeme uue siseministriga.  Kabinetiremondi käigus tuli senine siseminister Lothar de Maiziere viia kaitseministriks ja ametisse määrata Friedrich, kes on jõuliselt asunud islamiusulistele kohta kätte näitama.  Aga see on eraldi jutt...

Guttenberg ütles alguses, et süüdistused on "abstrus"  Juba selle sõna kasutamine viitab, et tegelikult väärib ta doktorikraadi küll, sest ladina keelest tulenev adjektiiv märgib korraga nii "raskesti arusaadavat", "salakavalat" kui ka "uurimist vajavat"...Seejärel möönis mokaotsast, et jah viiteid oli tõesti palju. Üle 1000 viite ning mõnes üksikus kohas võib ju olla vigugi, eks ole eksimine ju inimlik... Ombudsmann Klippel asus asjaolusid kontrollima. Minister ja doktor aga sõitis Afganistani oma sõduritele külla.

Tagasisaabumise ajaks oli 63  tuhat akadeemilise maailma esindajat nõudmas tema tagasiastumist utreeriva loosungi "kui valetas doktorikraadi nimel, siis kui ehtsaks saame pidada ta aadlitiitlitki?" all. Liidukantsler Merkeli ebaõnnestunud naljatlus, et "ei palganud ma teda ju miskiks nooremteadur-uurijaks, vaid ikka kaitseväe reformi tegema" lisas vaid õli tulle. Ühtäkki võitles akadeemiline maailm on tiitlite tõsiseltvõetavuse nimel ning opositsiooniparteid (SDE ja Grüne) kasutasid juhust, et valitsuskabinetti mõra lüüa ja koalitsiooni enesekindlust vähendada.  Ei räägitud enam poliitikast (Bundeswehri vabatahtlikule teenistusele üleminek, Kunduzi juhtum, kolmemastilisel õppelaeval Gorch Fock hukkunud naiskadett), vaid poliitiku isikuomadustest.  Umbes nagu Bill Clintoni poliitikast ei huvitunud enam keegi, vaid kõik arutlesid kas abieluvälise seksi piirsituatsioon on igapäevastele poliitilistele otsustele ohtlik ja kui ohtlik täpsemalt.

Selle tsunami vastu polnud zu Guttenbergil enam midagi panna ja ta astus pressikonverentsil ettekantud 90 sekundilise avalduse lugemisega tagasi.

Mitte üksnes sümboolsus (enamasti on roheliste fraktsiooni nimel sõnavõtte EP plenaaril ka 90 sekundit), vaid Guttenbergi viimane lause "es ist der schmerzlichste Schritt meines Lebens"  liigutas mu meelt.  Olen ise ka kõrgelt kukkunud ja tegelikult kontekstuaalselt täiesti väljarebitud asja eest (mis ei ole süü eitamine, kaugeltki mitte) ja tunnen ära teeseldud ning tegeliku emotsiooni. Guttenberg ei teeselnud. Tal oligi häbi ja ta oli eelnevatel öödel korduvalt mõelnud, "kurat, kas oli siis tarvis edvistada doktorikraadiga ja pressida oma poliitilise võimu väärkasutusel ülikoolile peale mulle soodsat tulemust.  Lootuses, et ega keegi niikuinii ei loe.." Ja ta ei õigustanud ennast fraasiga "aga kõik teevad ju nii" Ajad on muutunud ja tegelikult nii tehaksegi, ent aadlikul ei sobi olla nagu kõik. Mis sest et aadlitiitlit ei väärtustata ammu enam nii nagu doktoritiitlit. Viimasel on saksa kultuuris siiski üllatav olulisus ning see annab kaudset kasu ka poliitilistes debattides...

Ma ei taha mõeldagi, kui meil oleks piisav akadeemiline inimressurrss, mida kõike me leiaksime Tallinna, Tartu ja Tehnikaülikoolide raamatukogudest, kui me kõik väitekirjad samasuguse "zoominguga" läbi loeksime.  Ka meil on praktika, kus Riigikogu ja muude esinduskogude liikmed mitte ainult ei tasu riigieelarvest oma õpinguid, vaid kaitsevad "assistentide" hangitud materjalide kompilatsioonidel põhinevaid töid.  Õnneks Eestis sellist potentsiaali pole, kuid ülikoolid võiksid selle vastu ennast kindlustada.  Ehkki copy-paste ajastul pole see tegelikult ühelegi juhendajale jõukohane tegevus.  Konformistlikus õhkkonnas ei turva meid ka avaliku kaitsmise protseduur,  (töid on massiülikooli raames liiga palju) Siiski, on üksikjuhtum Tartu Ülikoolist, kus juhendaja Tarmo Strenze magitrant Edith Kaldma oli suures hädas Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi eristamisega.

Saksamaal on palju vahtu sellest üles keeratud ja rohkem kui pool miljonit inimest on Facebookis Guttenbergi tagasituleku poolt allkirju andnud...Ka tänavatel demonstreerinud...Küllap tuntud antipoliitik (temas nähti teatud parteidest kõrgemalseisva riigimehe jooni, ta oli küll "nende" hulgas, kuid "neist" parem) ka tagasi tuleb..On vaid üks takistus - tema oma partei ehk CSU Bayeris. Guttenberg oleks endiselt minister kui mitte Horst Seehofer, CSU praegune peasekretär  poleks talle (meelega?) vale taktikat sokutanud. Sedasama eitamiste teed, millele asus Mart Laar pumppüssi väärtarvituse ilmsikstulekul ning Edgar Savisaar lindi- ja idaraha skandaalide ajal.. Miks seda siis Guttenbergile soovitati? Ikka omakasust lähtudes, et populaarset überpolitikeri auti mängida.  Seega võime tulevikus Guttenbergilt oodata katset erakonna juhtimine enda kätte saada (aitaks kui saaks kohalikel valimistel Kulmbachis kõva tulemuse), või siis peame ootama tema esilekerkimist n.ö. parteiülese poliitikuna.  Tulevik näitab!

Tagasiastumisel ja tagasiastumisel on vahe. Kui teed seda ise, oled tugevam kui enne.  Kui sunnitult, siis annab uueks tulekuks jõudu koguda!  Ning tegelikult oleks hea kui akadeemiline elu ja poliitika oleks lahus.  Mitte et väärikas doktor ei võiks peale professoriametit riigikokku kandideerida.  Sugugi mitte! Aga esinduskogudesse valitud broilerikeste poputamine ülikoolides ja neile copy-paste tekstide eest ilma tuhandekordse kontrollita kraadide omistamine ei tohiks olla võimalik. Kui juba vabahärra ei suutnud kiusatusest hoiduda, siis mida kõike võivad teha orirahva seast võrsunud poliitikukesed? Märkus: Antud artikli kirjutamine on saanud võimalikuks FAZ, Süddeutsche Zeitung, die Welt, die Zeit, Der Spiegel jne avaldatud materjalide kompileerimisel, ehkki otsest copy-paste'i pole tarvitanud

Märkus 2: Akadeemilise maailma võlude ja valude nautlejatele link Zelleri operetile, kus asjad humoorikalt kokku võetakse: http://www.youtube.com/watch?v=VLg5GSIDP_I