Janek Luts: Ärme tee midagi 2012?
Nats Rosenbergi korjasime näituselt ära, aga juba arutame, kas natsimundris sõdurid olid vabadusvõitlejad. Higistades koostame nimekirja teostest, mida kodanik peaks raamatukogust laenutama. Kõiki vapraid asendustegevusi ei hakka loetlemagi.
Alanud rahvaloendus on käivitatud poliitilise totalisaatori: kas meid on vähem, kui lootsime, või rohkem, kui kartsime. Ei ühed ega teised selgita, mida selle teadmisega teeme, peale selle, et vastaspoolt poliitmalakaga kolkida. Selgust ei too ka poolpime saja põhjuse otsimine, miks Eestis on hea elada.
Stenbocki majast on saanud mõnus klubi, kus istutakse sulnilt, näilisest optimismist pakatades. Põhitegevus on Hiina sõjatarkuse järgimine: kui piisavalt kaua jõe ääres istuda, ujub vaenlase laip ise mööda. Ain’t eestlastel pole 3000 riikluseaastat ega miljardilist inimressurssi.
Kolm aastat majandusraskusi on seljatatud ja neljas seisab ees. Maksupoliitika on tupikus – maksukoormus on tõusnud, aga riigi majandamiseks ikka ei jagu. Ettevõtjad koos töötajatega, kelle najal seisab reaalne majandus, peavad aga võimlema, et ka alanud aasta edukalt lõpetada.
Alanudki aastal ei anna Eesti välja igava põhjalariigi mõõtu. Ajakirjanikele tõotab tulla hea aasta, kuid selle hind ühiskonnale on uued vapustused. Eesti Ekspress ei usu tõekomisjone, aukohtuid, äraostmatuid ega poliitilisi loosungeid. Aga vaatamata kõigele, mis olnud ja mis tuleb, usub Eesti Ekspress paremasse homsesse!
Head uut aastat!
