Janek Luts: Eluspüsimise gümnastiline plastika

Telemaastikul toimuvaga paralleeli kiskudes on järeldus ühene — inimestel on rahaga mängimisest kõrini. Rahamaailm on omadega väga sügavas augus ja saatenimi “Rahaauk” mõjub eemaletõukavalt sarkastilisena. Tantsusaade oma lihtsustatud glamuuriga aga tõmbab magnetina.

Huvitaval kombel pole poliitikutel kunagi tantsusaates hästi läinud. Publik on nad alati finaalist eemal hoidnud. Seega rahvas polegi nii rumal ja teab, kus on iga kingsepa liistud. Lõppeks oodatakse poliitikult siiski arukaid otsuseid, mitte meelelahutust.

Võiks arvata, et “Rahaauku” sobiks just poliitikud mängima. Aga mööngem, et ka selles mängus on nad juba ebaõnnestunud. Reaalsed panused on tõstetud väga valedele luukidele ja oleme juba piisavalt näinud, mis kukub.

Hiljuti võeti kokku teatrite külastatavus 2010. aastal. Esiotsas troonib Vanemuine kergvormidega. Kõnekas oli teatrijuhi Paavo Nõgese kommentaar: “Vanemuise menukeid on esikuues neli, aga need neli aitavad teha ülejäänud 36 lavastust.” Neid, kes Vanemuist sellise edu eest nüpeldavad, leidub piisavalt.

Reaalmaailm töötab vastupidises järjekorras. Kui on tehtud kõik, mis teha kästud, alles siis võib lossi aknast kaeda, kuidas pidu särab-keeb. Nii on inimeste valikud täiesti mõistetavad. Kui päev läbi pakutakse suurt draamat, siis õhtul ei taha muud kui kergelt itsitada ja reaalsuse unustada. Eluspüsimise gümnastiline plastika toetub ikka tasakaalule ebakindlas maailmas.

Muide, sel nädalal säutsus üks poliitik murelikult, et inimesed ootavad poliitikutelt liiga lihtsaid selgitusi keerulistele küsimustele. Tuletaks meelde, et võimule olete te trüginud just lühikeste ja lihtsate loosungitega. Ju laenasite menukuse retsepti meelelahutus- ja teatrimaailmast liiga kergekäeliselt.