Seekord, suunas linn, tuldi neis peale. Ju vedas ajaga niimoodi. Kõigis romantiliste nimedega peatustes muudkui tuli ja tuli. Tihedaks läks. Ja veel tuli. Ja kõik aina naised, naised, naised. Kenad vanemad prouad, rehad kilekotiga kaasas. Selge, laupäev, aega laialt käes, ilus ilm, vaja minna haudu hooldama. Nüüd siis sõideti tagasi.

Paistis, et kui mitte kõik, siis paljud olid omavahel tuttavad. Nagu klubi. Kuidas sul läheb-kuidas sul läheb. Näed, lehed juba langevad haudadele, riisumist rohkem, aga kastma see-eest ei pea, küünlad on kalliks läinud, sel aastal hauakividel eriti õel sammal küljes. Umbes nii.

Tuleviku Eesti kokkuvõtlik pilt. Leskede maa. Kelle haudu seal ikka hooldada võidi kui mitte kadunud meeste omi. Põlistallinlasi on vähe, on ebatõenäoline, et nende pealt 70 keskmiselt prouade vanemad juba võivad siiakanti olla maetud. Ja on ju teada, et meeste eluiga siin maal on naiste omast oluliselt lühem. Nii et igasuguse järelduse järgi - kelle muu juures nad käia ikka võisid. Isegi vallatu mõte käis peast läbi, vabandust. Et kui mõni nüüdseks rahumaadel taat väga elumees oli, kas on ka haual tüli tõusnud: ahaa, sina see mõrd oled, kes siin kadunut veel hooldamas käib, kao minema, kas sa eluajal teda mu'lt vähe laenasid ja tagasi ei toonud! Või lepitab surm kõik...

Tõesti, vabandust. Ehkki särgi kirjaga: naised elavad kauem ja kehvemini, kes selle välja mõtles?
Kentsakas oli aga - nii see peabki ju olema. Mitte, et naised kehvemini, aga mehed oluliselt vähem. Mehed peavadki varem surema, muidu kukuks kogu meie õnnistatud kehtiv pensionisüsteem kolinal kokku. Selle pidamiseks lihtviisiliselt ei jätkuks raha.

Räägitagu sammastest, mida tahes, tegelikult paistab ikka välja, et praegused pensionärid saavad oma raha jooksvalt makstud maksudest. See 20% sotsiaalmaksu siis. Ehk siis kaks keskmisepalgalist inimest suudaksid ühele tagada jooksva pensioni 40% keskmisest palgast, sinnakanti see umbes ju olnud on. Ja siis veel teiselegi oma töise elu jooksul... vähe on neid, kes oma tööelu pikkuse pensioniea välja venitaksid...

Siis minnakse ise pensionile ja nooremad hakkavad omakorda värsketele pensionäridele maksma. Kõik süsteem on ilus. Ainult - suhe töötajate ja pensionäride vahel ei ole kaks ühele. Võimalik, et sedasorti püramiidskeemide väljamõtlejad lähtusid väärast eeldusest, et inimestel on alati lapsi - Adenauerile sellist tsitaati omistatakse. No ei ole, näete... kohe üldse ei kipu olema. Varsti on käes see õnnis hetk, kui tuleb per töötaja üks pensionär, eks. Ning ei tasu unustada, et töötaja on hirmus lai mõiste, töötaja ei tarvitse ju tegelikult olla maksumaksja. Riigipalgaliste maksumaksmine on ju vaid raha tõstmine ühest taskust teise. Lõpuks peaks tulema välja ilge jama.

Õnneks aga surevad mehed ruttu ära. Meid sureb kogu aeg, muidugi, aga pensionieas läheb asi ikka massiliseks. Esimene pensioniiga 65 aastat olla jällegi Saksamaise legendi järgi Bismarcki enda poolt paika pandud just mehe keskmise eluea järgi. Et tegelikult maksma kunagi ei peaks või kui, siis üsna vähestele. Toimibki. Mitte küll täiuslikult, aga üle 60 inimeste seas on meie oma statistikaameti järgi meeste-naiste suhe üks-kaks praegu. Meeste eluea pikenemine, kui nemadki jääksid lootma aina kahanevate järgmiste põlvkondade panusele oma pensioni, ajaks süsteemi upakile.

Kui edasi mõelda viisil, et süsteem on püha, võib jõuda suisa jaburale järeldusele - paljukirutud meeste ja naiste palga erinevus, ikka meeste kasuks, toimib samamoodi pensionitagatisena. Rohkem teenivad mehed maksavad ka rohkem makse pensionideks. Et rohkem teenida, kulutavad mehed ennast närveldades, tülitsedes, pugedes, üksteist maha tallates, kahjulike stressimaandajatega niikuinii, ennast läbi ja ongi kõks, raha on saadud, aga surnule maksma ei pea.
Puhas võit. Jätkusuutlikkus tagatud.