Jüri Pino : Mis häda, välismaalased, kodus ei saa naisi või?
Inimene ei tohiks kunagi nii edev olla, et oma nime internetiotsingusse toksib. Urr teab, kuhu võid sattuda. Üks mees sai teada, et kuskil kommentaariumis süüdistatakse teda eesti mehe halvustamises ja välismaa meeste ees lömitamises.
No appi.
Eesti mees, teadagi on mull-mull-mull-mull-mull-mull ja muidu ka üks igavene ebaõnnestumine.
Aga, vaat, välismaa mees on bla-bla-bla-bla-bla ja muidu ka üks täielik lotovõit.
Mida siin ikka korrutada. Mida siin ikka imestada, et need seksterroristid, nagu hea sõber Joao Lopes Marques oma põhjapanevas artiklis (Kas ma olen seksterrorist?) endasuguseid nimetab, siia kablutavad ja, isegi kohalikku keelt oskamata, meie plikad sisse vehivad.
Võtke, poisid... meil on neid veel...
Nojah, võiks muidugi kiruda, et need meie plikad on kah ühed igavesed nahad ja kuidagi väga kergelt langevad kaela välismaa pestutele ja kammitutele.
Eks sellepärast langevadki, et välismaalane vaatab peeglisse ning liigutab ennast rohkem kui eesti mehe hommikuvõimlemine ehk peeretus ja kempsuminek. Või nii need välismaa mehed ise ja eesti tüdrukud ju väidavad.
Aga. No ei saa lasta ainult ühepoolselt asju seletada. Tuleb välja mõelda ka teistsugune seletus, miks lood on, nagu nemad on. Olgu see siis õige või täiesti mööda.
Ehk siis tuleb ette väga lihtne küsimus: aga miks võtavad välismaa mehed ette pikki teekondi klimaatiliselt ebasõbralikesse kohtadesse. Kui siin ometi on karud ja tursked maamehed vabalt liikvel?
Naiste pärast, neh, muidugi.
Mis tekitab järgmise küsimuse: aga need teie kodused naised? Seal kuskil kaugel hoopis soojemal maal, kus libahundi asemel on mütoloogias mingi niru loom, libajänes näiteks. Miks te pidite mujale naisi otsima tulema? Kodus ei tahetud või?
Mida muud siit järeldada võiks? Meie siin, näe, ei pea kuskile maade ja merede taha naisi otsima minema. Ei viitsiks ju ka. Olgugi need meie omad nagu on kurjapoolsed, ikkagi omad. Ja jätkub kõigile.
Aga teil seal kaugel ei jätku. Nojah, te elate ka kauem kui meie, seega on konkurents naiste pärast tihedam. Ja võibolla te jäite selles alla, viinamarjad hapud, vaja Eestisse tulla, kus naisi üle.
Näiteks?
Teate ju lugu, mida ameeriklased enda kohta väidavad - et nemad on kõige usinamate ja ettevõtlikumate inimeste järeltulijad. Kes saatsid vana kulunud Euroopa pikalt ja julgesid uues ilmas uut õnne otsida.
Aga - kui nad nii kõvad olid, miks nad siis kopitanud Euroopas hakkama ei saanud... Nagu üks väga tark mees nentis: need ameeriklased, kes pärast esimest talve ellu jäid, olid küll kõvad. Aga üldiselt - usulistel, majanduslikel, muudel põhjustele elule alla jäänud. Sisuliselt majanduspõgenikud...
Võibolla. Ei taha kedagi solvata.
Mistõttu võiks oletada - teie, pestud ja kammitud välismaa mehed ei meeldinud oma kodumaa naistele. Kõik. Kes meist siis tegelikult jobud on, heh?!
Või vastupidi? Ei saa teid ju niisama ka maha tampida, lõpuks, õelus on naistevaheline tunne, meil on ikka vendlus, olgu me mis värvi ja keelt tahes. Lohutuseks - see ei tarvitsenud teie viga olla, et te siia pidite ronima. Võimalik on ju, et teie kohalik naisollus (Tuglase leiutatud sõna, mu teada) ei olnud hoopis teile meele järgi. Ei vastanud teie esitatavatele kvaliteedinõuetele. Ja meie omad on ju kuulsad, õigustatult, seejuures, mitte vaid oma väljanägemise, vaid ka pika meele ja hea loomu poolest. Päriselt ka. Teie omad... oh, jah...
Mis teil, välismaalastel, siis üle jäi... Jätkub kõigile.
