Kalev Kesküla : Aeg rannal (1988)
Vana luuletaja
armastuse ja surma
sirelipõõsas siruli
eluline ühendus
mesilaste mõminas
valguslainete loksumises
pohlavartel
äiksevihmas
sonetipärjaga pärjatud
elu
jõledas literatuursuses
maa peal naise sees
naise peal maa sees
liikmed leinalintides
liha ja mulla sõrmed vaheliti
loorberipuu roideredelis
vasest välk lööb valguslainest läbi
hõbedast vikat kiired katkestab
kinninööritud kõri hüvastijätuküsimus
traavib loorehaga südamest üle
surm on kaaneta raamat
puhtaks jäänud pesu vahel
armastus on kollase laterna
muskaadilõhnaline valguslaik
raamatuselgade lahtimurdmine
tikreid lämmatav õunapuu
kes viljad mullale heidab
looduse õigluse ja amoraalsuse
igavene ühendus
valguslaine viib vilja ilmale
õhk sõnad kannab
külm neid kivistab
tulesõlmedega kanarbikus lõõmavad
mürinaga ilma äärelt varisevad
kullast mõõk lööb valguslainest läbi
mõõk ja sõnad kõlisevad kokku
mõõk ja sõna saavad üheks
armastus heidab surmaga ühte