Leonti Kährik : Miks väheste käes on suurem osa rikkusest?

Möödunud sajandi alguskümnendil kirjeldas itaalia sotsioloog ja majandusteadlane  V. Pareto (1848-1923) turumajanduses kehtivat tulude jaotust suhtega - 20:80. Sellise jaotuse järgi valdab 20% perekondadest 80% ühiskondlikust rikkusest, aga 80% peredest ainult 20%. Sellist suhet hakati erialases kirjanduses nimetama pareto optimumiks. Hiljem leiti, et pareto optimum avaldub veel teisteski valdkondades. Vaadakem siis järele.

Pareto optimumi ilmingud

Kui hakata sihipäraselt ringi vaatama, siis ühiskonnas leiab teisigi valdkondi, kus see pareto optimum kehtib.

Turundus.  Leiti, et 20% ostjatest tagab  80% kasumist ja 80% ostjatest - 20% kasumist

Alkohol. EKI juhataja M. Joosingu hinnangul joob 20% eestimaalastest ära tervelt 80% turustatavast alkoholist, ülejäänud 80% elanikest joob ära  ainult 20% .

Garderoob. Kui vaadata täiskasvanud inimeste riidekappidesse, siis enam-vähem pidevas kasutuses on ainult 20% riietusesemetest. Ülejäänud 80% kogub tolmu või ootab koiliblikaid.

Meeste hoolivus. Naistekaupade müüjad teavad rääkida, et ainult 20% meestest teab oma kallimate riidemõõtusid (numbreid).

Küllap leidub ühiskonnas veelgi teisigi valdkondi, kus toimib pareto optimum. Kuid siin kerkib mitu tõsist küsimust.

Esiteks, kas pareto optimum piirdub ainult sotsiaalse sfääriga? Ei! Vähemalt selektsionäärid saavad tõdeda, et näiteks metsikute herneste puhul toimib sama suhe: 20% herneseemnetest annab 80% saagist. Alles pärast selektsiooni see vahekord muutub. Eluta looduse kohta sellised andmed puuduvad.

Teiseks, kas ülaltoodud juhtumite korral on tegemist juhuslikkuse ilminguga ja sündmuste lihtsa kokkulangevusega nagu seda sageli ette tuleb, või on ikkagi tegemist mingi seaduspärasusega? Jätame siinkohal viimase küsimuse lahtiseks. Küll aeg aru annab.

Kolmandaks, mis tegur see on, mis tingib sündmuste 20:80 jaotuse?

„Võimete ebavõrdne jaotus"

Sellise vastuse pakkus V. Pareto, selgitades rikkuse jaotumist vahekorras 20:80. Võimed, aga millised võimed? Kõige rohkem on uuritud intellektuaalseid võimeid - IQ-d ja selle erinevusi. Aga kõrged intellektuaalsed võimed - 120 punkti ja üle selle, on enamasti teadlastel. Kuid teadlased, reeglina, ei väärtusta rahalist rikkust, vaid hoopis objektiivset tõde ja prioriteeti.

Hea küll, võtame siis rikkuse jaotumise vahekorras 20:80. Siin võib tõepoolest eeldada, et 1/5 elanikest on teatavaid võimeid enam kui ülejäänutel. Ja need võimed oleksid järgmised: loomingulisus, arukus, energilisus ja sihikindlus, pluss veel võime vilistada  üldkehtivale moraalile. Meenutagem siinkohal  B. Franklini (1706-1790, USA valgustaja ja entsüklopedist) maksimat: „Ärimehel pole sõpru ega sugulasi". Ent, arutlegem edasi. Herneste puhul võiks rääkida veel ühest  võimest - elujõust ja selle suurusest. Hernes, mille „elujõud" - ütleme nii -  on kõrgem, taasloob ka rohkem uusi herneid ja elusmass kasvab tõhusamalt. Aga, kuidas seesama „elujõud" mõjutab meie riietusesemete valikut ja just selliselt, et tervelt 80% neist kogub tolmu? Või siis, mis võime, või sellesama võime puudus soodustab tegevust, mille tulemusena viiendik elanikest joob ära 4/5 alkoholi?

Igatahes, siin on probleeme, mille üle juurelda.

Mis kasu on sellest teadmisest?

Elu näitab, et pareto optimumi saab sobivate meetmete abil korrigeerida. Näiteks, kui mõnda riietuseset pole 3 aastat kordagi kantud, siis võib  selle armutult ära visata või siis taaskasutusse sokutada.

Psühhiaatrid teavad, et keskmiselt 20% inimesi kannatab aerofoobia (hirm lennukiga lendamise ees) all. Kuid pärast ravi langeb nende arv 2-3%-ni.

Miljonid rikaste riikide elanikest ägavad rasvakoormaid tassides. Selle asemel, et toidutagavarasid külmkapis hoida, tassivad nad neidsamu tagavarasid rasvavoltide näol vööl kaasas. Abivahendina võiks kasutada pareto optimumi. Söömise füsioloogia on keerukas protsess, ent kui sellest nägemistaju välja lülitada - süüa kinniseotud silmadega,- siis me sööme 20% vähem kui avatud silmadega. Aga just see 20% taldrikule jäänud toidust transformeerukski rasvavoltideks.

Edu valem

Võib eeldada, et 20% meie igapäevastest tegudest/toimingutest on otseselt seotud edukusega. Alustuseks tuleks teha eluplaanid, ütleme 1 ja/või 5 aasta peale. Tuleb kindlalt fikseerida, mida me tahame või kellena tahame end näha aasta ja/või 5 pärast. Seejärel teeme päevatoimingute nimekirja. Olgu selles kas 5 või 10 eluplaaniga seotud toimingut. Nendest tuleb välja valida 1 või 2 kõige tähtsamat ja, võimalik, et ka kõige raskemat toimingut, ja need siis kindlasti ka ära teha. Vähemtähtsatele toimingutele võib vähem tähelepanu pöörata. Võimalik, et need on lihtsalt ballast. Ja sedasi iga päev.

Nii tuleb edu ja ka õnn. Võimalik isegi, et vahekorras 20:80, kuid edu kasuks!  Igatahes isegi selline kaotus tasub end ära.