Mai Loog

Ei leidnud isegi ta nime ja Bangkok Posti asetoimetaja Atiya Achakulwisut seda oma arvamuskolumnis ei maininud ka. Tsensuur töötab Tais hästi ning hoolsalt ja seekord löödi ühe vitsaga kaks kärbest ehk peideti kaks tabu: paljad naiserinnad ning tegevus, mis võiks olla karistatav lèse majesté seadusega.

Jäägitu austus kuninga vastu sai Tai ajaloos alguse Ayutthaya perioodil 600 aastat tagasi ning on tänapäeval kaitstud lèse majesté seadusega. Kuninga, tema institutsiooni, perekonna, tegude, isegi kuninga kujutise halvustamine võib tuua kuni 20 aastat vanglakaristust.

Just sellise karistuse sai nn Onu SMS – 61aastane lihtne töömees Ampon Tangnoppakul ehk Ah Kong. Teda süüdistati nelja räigelt solvava smsi saatmises ning kohus määras talle viis aastat iga kuningat solvava sõnumi eest. Atiya märgib, et kuna lèse majesté alusel võivad süüdistada kõik kõiki ning “halba valgusse panemise” mõiste on seaduses väga laiali­valguv, on igasugune aus väitlus monarhia olukorrast Tai ühiskonnas välistatud. Kõik kardavad. Ometigi pole tema kolumn, mis ilmus kolm päeva pärast kuningas Bhumibol Adulyadej 84. sünnipäeva, ainus kartmatu pääsuke Tai meediamaailmas.

Nädalapäevad tagasi pani mind tõsiselt imestama, et ajalehed ilmutasid pilte demonstrantidest, kes protesteerisid Ah Kongi vangistamise vastu. Noortel naistel oli näo ees Ah Kongi mask ja käes plakatid “Me kõik oleme Ah Kong”. Protestiliikumise eesmärk on Atiya sõnul juhtida võimude tähelepanu süütõendite “ebausaldusväärsusele” ning üldisele sõnavabadusõiguse piiramisele lèse majesté abil. Tai politoloogid on juba 2005. aastast alates, kui võimul oli praeguse peaministri Yingluck Shinawatra vanem vend Thaksin, märkinud, et Tai poliitilised jõud kasutavad kuninga kaitse seadust rohkem omavahelises võitluses kui kuninga au kaitseks.

Tai sisepoliitikas on olukord taas väga kuum, indikaatoriks fakt, et viimase kuu jooksul on juba kolm inimest kuninga solvamise eest vangi pandud. Lisaks Onu SMSile sai 15 aastat kuulus punasärklane proua Da Torpedo ehk Daranee Chancherngsilapakul ning 2,5 aastat USA kodakondsusega, kuid Tais sündinud Joe Wichai Commart Gordon.

Oma kolumnis kirjutab Atiya, et “Vabastage Ah Kong”-liikumise üks initsiatiive oli kutsuda üles inimesi kirjutama oma peopessa vihkamise vastaseid sõnu ning postitama enda pilti internetti. Kirjanik, kes lisaks peopesale ka oma ­paljad rinnad täis kirjutas ning pildi netti laadis, tekitas Tai ühiskonnas kiire ­segaduse. Atiya leiab, et see protest tabab täpselt asja olemust. Kuna ka avalikult paljad naiserinnad ning nende kujutised on Tais seadusega keelatud tabu, madalaim kõlvatus, siis on selline protest omalaadne viis juhtda tähelepanu ülimalt pühaks peetavale lèse majesté seadusele, mis asub küll skaala teises otsas, kuid sarnaneb sellele mõneti olemuse poolest.

Viimane rahvuslik paljaste rindade skandaal oli nn Topless Silom Girls, kolm teismelist tavalist koolitüdrukut, kes Tai uue aasta Songkrani pidustuste käigus endal tantsu ajal rinnad paljaks rebisid.

Tüdrukud said trahvi, aga video youtube’i laadija reaalse ­vanglakaristuse, sest kultuuriministeeriumi ­hinnangul õõnestati Tai kultuuri alust. Kõigile naeruks aga ehtis kultuuriministeeriumi veebi kuni selle juhtumini ­paljarinnalise apsara kujutis. Apsarate ehk ­taevaste haldjate reljeefe võib näha vanade templite seintel, need pühad tantsijannad tõid sel ammusel ajal kuningatele ja kangelastele sõnumeid jumalatelt. Aga mitte ainult pühad haldjad, ka tavalised Tai naised kõndisid veel 80 aastat tagasi ringi paljaste rindadega, sest nii oli Tai kultuuris kombeks, märkis Siam Voice’ile aprillikuus antud intervjuus kirjanik Kaewmala, raamatu “Sextalk” autor.

Kaewmala nagu Atiyagi on julge naine ning tema sõnul on Tai võimud tugevdamas kontrolli oma kodanike üle, surumas peale narratiive ja reegleid kultuuri, moraali ja käitumise ­kohta. Ta hoiatab, et kultuur muutub ajas, inimesed ei taha enam nende vabadusi piiravale survele alluda, muutus on õhus. Ta hüüatab: “Need on ainult rinnad, saa sest üle!”